20. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peegelneuron on inimeste ja loomade ajus peituv neuron, mis ergastub teatava tegevuse puhul ja samuti siis, kui märkame samasugust tegevust kellegi teise juures. Nimelt tekib tunne, nagu oleksime ka ise samaoodi käitunud. Seda on kõige parem näha väikelaste peal, kes iga sinu liigutust ja grimassi kohe imiteerida püüavad. Samuti on haigutamine üks niisugune nähtus, mis tihtipeale ka kõigis teistes samasuguse refleksi esile toob. Kuidas aga on peegelneuronid seotud meie igapäevaste suhetega?

Väidetavalt saame tunda peegelneuronite tööd igal hetkel, kui kellegagi suhtleme ja tema näomiimikat pingsalt jälgime. Kui meie jutukaaslasel tõmbuvad silmaümbrused ja suu naerule, hakkavad ka meie huulenurgad iseeneslikult kerkima, sama juhtub ka kurva ja mossitava näo puhul. Kui keegi kortsutab kulmu ja hoiab oma näolihaseid kramplikult pinges, võime tihtipeale leida ka iseennast põhjendamatult otsaesist ja nina krimpsutamas. Mida empaatilisem sa oled, seda enam peegeldad ja tajud sa alateadlikult ka end ümbritsevate inimeste tujusid ja oled otseselt mõjutatud nende emotsionaalsest seisundist.

Kuna tihtipeale istume me kontoritööd tehes oma kolleegidega pead-jalad koos ühes suhteliselt õhuvaeses ruumis, on suur võimalus oma negatiivse tujuga ka kellegi teise tore päev ära rikkuda. Kas sa pole mitte märganud, et kui tööjuures on kas või üks mossitaja, imeb see pikapeale ka sinu rahulolu ja hea tuju endasse? Samal ajal kui mõni su töökaaslane on palgatõusu või uue projekti alustamise pärast nii rõõmus ja õnnelik, tunned ka sina endas põhjendamatult entusiasmi ja produktiivsuse kasvu.

Inimestena oleme omavahel otseselt seotud ning kõik meie emotsioonid ja mõtted mõjutavad kaudselt ka neid meie ümber, keda me enda meelest oma sisemaailma üldse ei lubagi. Seetõttu pead ka tööpostil olles arvestama oma kolleegide heaoluga ning jätma halva tuju ja krimpsus nina pigem koju või autosse. Rõõmsad ja produktiivsed inimesed loovad üheskoos rohkem rõõmu ja edu nii tööl kui ka eraelus. Negatiivsus ja pidev hädaldamine lükkab aga edu eemale ja asendab selle ebaõnnestumistega.

Proovi kas või üks kuu minna igal hommikul tööle suure naeratuse ja tänutundega ning jälgi, kuidas kolleegid sulle teatud aja vältel täpselt samaga vastama hakkavad. Mõnikord piisab vaid ühest julgest, et muuta terve organisatsiooni sisekliima ebameeldivast meeldivaks. Rõõm on nakkav, produktiivsus veel nakkavam. Ühtsustunne aga nakatab pikapeale kõiki ning justnimelt ühtse ja positiivse meeskonnana on võimalik mägesid liigutada. Selle eest aga ei kanna hoolt ainult juht, vaid iga lüli igas meeskonnas. Seega säästa oma kollektiivi halvast tujust ja vali mõjutus, mis teid edasi viib!

Allikas: Motivaator.ee

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori värbamisspetsialist