• 06.05.16, 15:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik maksab sotsiaalmaksu töötavate töövõimetuspensionäride eest

Paljud tööandjad ei ole kursis sellega, et riik maksab äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni, sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 2016. aastal 390 eurolt. Mida aga maksusoodustuse saamiseks tegema peab ja mis juhtudel seda saab?
Riik maksab sotsiaalmaksu töötavate töövõimetuspensionäride eest
  • Foto: pixabay.com
Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on sisu poolest tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. 
NB! Sotsiaalmaksu tasub riik ainult töölepingu alusel töötava töötaja eest, mitte töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava inimese eest. Riigiasutused ja ettevõtte juhatuse liikmed juhatuse liikme lepingu alusel ei saa sotsiaalmaksu tagastamise taotlust esitada.
 
Hea teada!
Seoses töövõimereformiga muutub sotsiaalmaksu tagastamise taotluse esitamise koht – kui juunikuu lõpuni saab seda teha sotsiaalkindlustusametis, siis alates 2. juulist tuleb seda teha töötukassas.
Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi (töövõimetuspension) ja tähtaja kohta. 
Töövõimetuspensioni saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal töövõimetuspensioni saav isik tööle võetakse või juba olemasolevale töötajale töövõimetuspension määratakse.
Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandja igal kuul esitama sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, riigipoolse kohustuse tekkimise ja lõppemise kuupäev ning riigi makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt aruandekuule (palga arvestamise kuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks (kui 2. kuupäev on laupäev või pühapäev, siis esimene järgnev tööpäev) riigiportaalis www.eesti.ee. 
Riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust peab kuni 30.06.2016 sotsiaalkindlustusamet, kes arvestab ja maksab sotsiaalmaksu riigi poolt tööandja igakuiselt esitatava taotluse alusel. Kehtiva korra kohaselt võidakse maksta sotsiaalmaksutagastust tagasiulatuvalt maksimaalselt kolm kuud. Seega tuleks viimase (hiljemalt 04.juuliks) Sotsiaalkindlustusametile esitatava taotlusega esitada kõik eelnevate perioodide esitamata taotlused alates märtsist 2016.
Seoses töövõimereformi käivitumisega hakkab alates 1. juulist 2016 töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu menetlema Eesti Töötukassa.Viimane periood, mille eest saab Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksutagastust taotleda, on juuni 2016. Pärast 4. juulit Sotsiaalkindlustusametile eelmiste perioodide eest esitatud taotlused jäävad rahuldamata, samuti ei rahulda selliseid taotlusi Eesti Töötukassa.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale perioodil 1. juuli kuni 2. august 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digitaalallkirjastatuna, kui ka kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 08:00
Kuidas võrdsus ja mitmekesisus organisatsiooni ja selle töötajaid aitavad?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele