Paindlik tööaeg seaduses: eksperdi praktiline selgitus tööandjale

13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab.

Veel hiljuti peeti töötajat töösuhte nõrgemaks pooleks. Eeldati, et ta ei tunne oma õigusi ega oska nende eest seista. Täna on olukord muutunud. Töötajate teadlikkus ja nõudlikkus, eriti töötingimuste paindlikkuse asjus, on märkimisväärselt kasvanud, kirjutavad advokaadibüroo RASK partner Annika Vait ja jurist Helen Aluvee.

Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Ebakindel tööaeg tähendab ebakindlat palka ja nihutab ettevõtlusriski töötaja õlgadele. Eesti pole nii rikas, et maksta kinni töötavate inimeste vaesust, hoiatab Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask.

Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.