2026. aasta tööõiguse muudatustest üks olulisemaid puudutab paindliku tööaja kokkulepet. Tööõiguse ekspert Gaabriel Tavits selgitas, millised on uue regulatsiooni põhinõuded ja millised küsimused võivad selle rakendamisel segadust tekitada.
13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab.
Veel hiljuti peeti töötajat töösuhte nõrgemaks pooleks. Eeldati, et ta ei tunne oma õigusi ega oska nende eest seista. Täna on olukord muutunud. Töötajate teadlikkus ja nõudlikkus, eriti töötingimuste paindlikkuse asjus, on märkimisväärselt kasvanud,kirjutavad advokaadibüroo RASK partner Annika Vait ja jurist Helen Aluvee.
Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Ebakindel tööaeg tähendab ebakindlat palka ja nihutab ettevõtlusriski töötaja õlgadele. Eesti pole nii rikas, et maksta kinni töötavate inimeste vaesust, hoiatab Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask.
Hommikune arutelu vajab keskendumist, ühine õhtusöök aega ja tiheda koolituspäeva järel tahaks igaüks omamoodi puhata. Õnnestunud meeskonnapäeva kavandades tasub mõelda kõigile neile hetkedele. Pärnus asuvad Tervis Spaa Gruppi kuuluvad Tervis ravispaahotell ja Tervise Paradiis pakuvad võimalust ühendada seminarid ja konverentsid majutuse, hea toidu ning mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega.