Personalijuhtimine liigub lähiajal tehnoloogia abil raporteerimisest prognoosimisele. AI-ga saab näiteks ennustada, kes töötajatest võib poole aasta jooksul lahkuda, kes on läbipõlemise äärel, milline on kõige efektiivsem inimeste kasutus töögraafikus, aga sellega kaasneb ka palju ohte, kirjutab HR-tarkvara Persona juht Sirli Vaher.
  1. märtsil toimuv Arengukonverents 2026, mille keskmes on juhid mentoritena, tõstab esile juhtide ja töötajate igapäevaseks töövahendiks muutuva HR-tarkvara. Sirli Vaher, HR-tarkvara Persona juht, kirjeldab, kuidas järgmise kolme aasta jooksul võib HR-valdkond liikuda administratiivse töö automatiseerimisele ja strateegilisele juhtimisele. Peamised suunad hõlmavad AI-põhiseid talendijuhtimise süsteeme ja prognoosimisvõimekuse kasvu. Samas rõhutab Vaher, et tehnoloogia kasutuse eetilised piirid ja töötajate usaldus on jätkuvalt olulised küsimused.
Konverentsi esineja Sirli Vaher jagab noore juhi kogemust tiimiga konflikti minekust ja teineteise taasleidmisest.
  • Konverentsi esineja Sirli Vaher jagab noore juhi kogemust tiimiga konflikti minekust ja teineteise taasleidmisest.
  • Foto: Jake Farra
18. märtsil toimub koostöös Fontesega uues Rahvusraamatukogus Arengukonverents 2026, mille fookus on juhil kui mentoril. Erinevad ettekanded, kogemuslood ja praktikumid räägivad ka tulevikusuundadest.
Konverentsi esineja, HR-tarkvara Persona juht Sirli Vaher jagas intervjuus oma nägemust tulevikusuundadest, aga ka tehnoloogiaga seotud ohtudest.
Kui sa valdkonna eksperdina mõtestad personalijuhtimise valdkonna tehnoloogilist arengut järgmise kolme aasta vaates, siis mis on need kõige selgemalt mängu muutvad arengud? Too palun ka konkreetne näide.
Samas tõesti tõstatab see väga selge eetilise ja õigusliku piiri küsimuse. Õiguslikust vaatest on asi lihtne, lubatud on andmed, mis on töö jaoks vajalikud. Seega näiteks töövahendite kasutuse või tööprotsessi andmete analüüs võib olla põhjendatud, kuid töötaja eraeluliste andmete (nt sotsiaalmeedia käitumise) süstemaatiline analüüs oleks enamasti seadusega vastuolus.
Lisaks juriidilisele piirile on ka usalduspiir. Kui töötajad tunnevad, et neid jälgitakse või profileeritakse liiga sügavalt, võib see vähendada usaldust organisatsiooni vastu ja mõjuda motivatsioonile negatiivselt. Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, mida tehnoloogiliselt saab teha, vaid mida on mõistlik teha nii, et see toetaks organisatsioonil enda eesmärkide saavutamist
Hea tasakaal tekib tavaliselt kolme põhimõtte koosmõjus: läbipaistvus (töötajad teavad, milliseid andmeid kasutatakse), proportsionaalsus (kogutakse ainult seda, mis on töö seisukohalt vajalik) ja toetav eesmärk (andmeid kasutatakse inimeste toetamiseks, mitte varjatud kontrolliks).
Sirli Vaher räägib 18. märtsi Arengukonverentsil kogemusloo teemal “Konflikt, vastutus ja meeskonna taasülesehitamine”. Esineja sattus ise eraelu keerulisemal perioodil uue juhina olukorda, kus ebakindlus, pidev proovilepanek ja teravad konfliktid ähvardasid murda nii tiimi kui ka tema enda.
Saada veel viimased 4 konverentsipiletit. Vaata programmi tervikuna allpool oleval lingil
Igapäevatöös on sinu fookus personaliarvestuse töö automatiseerimisel ehk näiteks personalijuhi ja raamatupidaja töö lihtsustamisel. Oled toetanud sadu kordi sellise tarkvara juurutamist ettevõtetes, aga mis on kõige keerulisem selliste arendusprojektide juurutamisel? Mis põhjustel tekib vastupanu?
Minu kogemuse põhjal ei ole personalijuhtimise või personaliarvestuse tarkvara juurutamise juures kõige keerulisem osa tavaliselt tehnoloogia, vaid muudatuste juhtimine organisatsioonis. Uus süsteem muudab inimeste igapäevaseid tööharjumusi ning seetõttu võib tekkida vastupanu, eriti kui töötajatele ei ole selge, miks muudatus vajalik on või kuidas see nende tööd lihtsustab.
Praktikas korduvad sageli samad komistuskivid, mis iga muudatuse elluviimisel. Enne muudatuse elluviimist peab organisatsioonis tekkima selge arusaam selle vajadusest ja eesmärgist. Kui seda ei ole, nähakse uut süsteemi pigem lisatöö kui väärtusena.
Kõige olulisemad tegurid eduka juurutamise juures on tavaliselt: selge eesmärk ja väärtuse selgitamine, töötajate varajane kaasamine, järjepidev kommunikatsioon, ümbermõtestamine, mitte ainult vana tööviisi digitaliseerimine, koolitus ja juhtide toetus. Seetõttu on HR-tarkvara juurutamine eelkõige organisatsiooniline muutus, mitte ainult IT-projekt. Edu sõltub sellest, kas inimesed mõistavad muudatuse eesmärki ja võtavad uued tööviisid omaks.
Vaata konverentsi programmi allolevalt lingilt

Seotud lood

Enimloetud

1
Uudised
  • 08.09.26, 12:17
Kontor vs. kodukontor debatt | Swedbanki personalijuht uuest Arteri hoonest: “Minu unistused ikkagi purunesid”
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
2
Uudised
  • 09.09.26, 09:00
10 viga, mida tööandjad töösuhte lõpetamisel teevad
3
Uudised
  • 18.05.26, 09:00
Heli Raidve: peatselt jõustuvad muudatused nihutavad puhkuse aegumise tähtaegu
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
4
Uudised
  • 09.09.26, 13:16
PARE uus manifest | Kuidas ravida korraga tööjõupuudust ja ka suure hulga inimeste muret, et nad ei saa töötada
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
5
Uudised
  • 07.09.26, 09:54
5000 euro piir tuleb lähemale: millistes ametites palgapakkumised kõige kiiremini kasvavad?
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
6
Uudised
  • 03.09.26, 16:46
Nemad võitsid aastal 2026 eestlaste südamed! Selgusid tänavused atraktiivseimad tööandjad
Lisatud galerii!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele