Mõni päev tagasi oli võimalus kohtuda TTÜ aulas Microsoft Internationali presidendi Jean-Philippe Courtois’ga, kes pidas ettekande pealkirjaga „Generation Z as Challenger to the Existing Business Models” (Z-generatsioon kui väljakutse kehtivale ärimudelile).
- Noorte tehnoloogiakasutus ja soov teha tööd paindlikult sunnivad ettevõtteid, olenemata sektorist, sisemiselt uuenema ja oma seniseid ärimudeleid üle vaatama. Foto: Egert Kamenik
Jean-Philippe Courtois’ põhisõnum oli, et maailma juhivad noored. Tänased tudengid on lähiajal töötajad ja miks mitte ka tulevased tööandjad. Nemad on need, kes väga paljuski suunavad tööturgu.
Noorte tehnoloogiakasutus ja soov teha tööd paindlikult sunnivad ettevõtteid, olenemata sektorist, sisemiselt uuenema ja oma seniseid ärimudeleid üle vaatama. Tehnoloogilised lahendused on järjest populaarsemad ja vajalikumad ning seda mitte ainult IT-valdkonnas, vaid ka kõikides teistes valdkondades.
Noorte kaasamine ja järelkasvu planeerimine algab juba üsna varajases staadiumis, kus ettevõtted peavad rõhku panema nii praktikantidele kui ka noorte talentide leidmisele. Selleks on head võimalused nii praktikaprogrammid kui ka järelkasvu suvelaagrid. Üks näide järelkasvule suunatud noorte programmidest on MACH (The Microsoft Academy for College Hires), mis kestab kaks aastat ning annab noorele võimaluse osa saada maailmatasemel koolitustest ja juhendamisest. Sotsiaalsema suunitluse poole pealt on hea näide Microsofti algatusel loodud Microsoft YouthSpark, kus noortel on võimalus õppida rohkem infotehnoloogia kohta.
Ettevõtted, kes suudavad olla atraktiivsed tööturule suunduvatele noortele, suudavad olla edukad ka tänasel ja homsel tööturul. Kas oled mõelnud, millised on sinu organisatsiooni tegevused, et kaasata noori ja olla konkurentsivõimeline tuleviku tööjõu silmis? Milliseid uudseid tehnoloogilisi lahendusi su organisatsioon kasutab? Mitu korda oled kasutanud näiteks töökuulutuste mängustamist?
Autor: Mari-Liis Tammsaar, Instari tööandja brändingu konsultant
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Viimased uudised
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Millistes sektorites on töökohtadele suurim konkurents?
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tagasi Personaliuudised esilehele