Maris Lauri: võrreldes buumiga on teisiti

„Meil on paralleele 2007.–2008. aastaga, aga samas on palju ka teisiti,” ütles Lauri.Lauri tõi Äripäeva konverentsil Palga Päev 2016 näiteks, et tööturul on töötajaid ligi 60 000 vähem, ettevõtetel ei ole oma teenust ja kaupa kuskile müüa ehk ei ole nõudlust, keskmine palk kasvab seal, kus lisandväärtus ei kasva. „Rahulolematus on kasvanud, inimestel on ootus, aga reaalsus ei vasta nende tegelikkusele. Inimesed tunnevad, et nad elavad halvemini,” lausus Lauri.

Mis puudutab seda, et riik on olnud palgakasvu vedur, siis see on Lauri sõnul keerulisem, kui pealtnäha paistab. „Me peame tegema vahet, et meil on olemas ametnike seltskond, meil on omavalitsuste töötajad, õpetajad, arstid, päästetöötajad, politseinikud,” sõnas ta. „Kui öeldakse, et riigitöötajatel palgad tõusid, siis on kõik vihased. Siis räägitakse, et miks politseinikel või õpetajatel palgad ei tõuse või tõstetakse liiga vähe, ja siis on jälle kõik pahased.”Lauri sõnul peaks siis küsima, et mida me õigupoolest tahame, millised palgad võiksid tõusta ja millised mitte. Kindlasti võiks Lauri sõnul tõsta õpetajate palku. „Meditsiinitöötajate puhul on küsimus selles, et sama probleem on ülemaailmne, arstid saavad liikuda ühest riigist teise ja on alati riike, kes on nõus rohkem maksma.” Lauri hinnangul ei peaks arstide palku nii palju tõstma. „Paljud arstid on öelnud, et tõsta tuleks hoopis hooldajate ehk madalama astme töötajate palkasid,” lausus Lauri.* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: Alyona Stadnik, Äripäeva uuriv ajakirjanik ja palga TOP-i koostaja