Kas eestlane üldse elab pensionieani?

Inimese oodatav eluiga sünni hetkel on lühem kui siis, kui ta on elanud 65-aastaseks. 2014. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga sünnimomendil 77, aga 65-aastaste oodatav eluiga oli 18 aastat ehk kokku elavad 65-aastaseks elanud inimesed 83 eluaastat. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse jaoks ongi oluline vaadata just seda, kui kaua elavad pensioniikka jõudnud inimesed.

Miks ma ei räägi praegu meeste ja naiste erinevast elueast? Vastavalt Euroopa Liidu võrdse kohtlemise põhimõttele ei või sotsiaalkindlustuses mehi ja naisi erinevalt kohelda ning siia kuulub ka keeld kasutada meestele ja naistele erinevaid oodatavaid eluigasid. Samast põhimõttest tulenevalt on alates 2016. aastast Eestis meeste ja naiste pensioniiga võrdne.

Praegune töötaja maksab oma vanemate pensioni

Pärast seda kui avalikkuses leidis suurt kõlapinda üks pensioniea tõstmise variante – aastaks 2040 pensioniiga 70 –, küsitlesid uudistekanalid tänaval inimesi. Enamik eetris nähtud inimestest leidis, et nemad arvatavasti ei elagi 70. eluaastani ja seega ei ole ka mõtet sotsiaalmaksu maksta. Ka Eesti SHARE vanemaealiste uuring kinnitab, et inimesed ise arvavad, et nad elavad oluliselt vähem, kui näitab objektiivne statistika.

Muidugi ei ela kõik inimesed nii kaua, kui elab n-ö keskmine inimene. Mõni inimene ei elagi tõesti pensionieani, aga see ei tähenda, et nende eest eluea jooksul makstud sotsiaalmaks läheks raisku. Sellest makstakse nendesamade inimeste vanavanemate, vanemate ja nende eakaaslaste pensionid. I samba pensioni puhul on tegemist solidaarsusel põhineva pensioniga, mis tähendab, et pensionisüsteemis toimub varade ümberjaotus rikkamatelt vaesematele ja pikema elueaga inimesed saavad pensionisüsteemist rohkem tagasi kui lühema elueaga inimesed. II samba pension on aga pärandatav, seega enne pensioniiga siit ilmast lahkunud inimese II samba pensionivara saavad endale tema lapsed või teised lähedased.

Tervena elatud aastad versus oodatav eluiga

Tihti räägitakse sellest, et isegi kui eestlane elab pensionieani, siis on tema tervis läbi juba 50ndateks eluaastateks. Ka selline väide ei ole pensionisüsteemi kontekstis asjakohane. Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal keskmine 65-aastaseks saanud mees tervena ehk igapäevaelu piiravate terviseprobleemideta veel viis ja naine kuus aastat. Seega keskmiselt elab Eesti inimene juba praegu tervena 70,5 eluaastani, kuid vanaduspensioniiga on 63. Tervena elatud aastad leitakse Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringuga (SILC), küsides inimestelt nende enese hinnangut tervisepiirangute kohta. Tegemist on subjektiivsete andmetega ja seetõttu ei ole ükski Euroopa riik sidunud pensioniiga tervelt elatud aastate, vaid objektiivselt hinnatava oodatava elueaga.

Väiksem pension või kauem aktiivsena tööl?