Energeetikas, kaevandamises ja elektrialal napib töötajatele järelkasvu

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on prognoosi järgi energeetikasse ja kaevandamisse juurde vaja ligi 280 uut töötajat aastas. „Tulevikus jääb oluliselt puudu inimesi, kes on inseneri- ja tehnikutööks piisavalt kvalifitseeritud, lisaks vajavad tööandjad enam rakenduskõrgharidusega spetsialiste. Kutseharidusega oskustöötajaid on juba praegu vaja enam, kui noored neid erialasid õppida soovivad,” rõhutas Rosenblad.

Energeetika ja kaevandamise järgneva kümne aasta tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud uuringu järgi on aastas juurde vaja ligi 50 uut töötajat kaevandamisse ja 230 energeetikasse, elektrivõrkude ehitusse ja elektripaigaldusse. 40% energeetika ja kaevandamise töötajatest on 50-aastased või vanemad, mis tingib lähema kümne aasta jooksul vajaduse pensionile siirduvad töötajad asendada.

OSKA koordinaator Kaire Sõmer tõi välja, et tulevikutöötajatelt ootavad tööandjad enam erialaseid IKT ja küberturvalisuse tagamise oskusi. „Erinevate tehnoloogiliste võimaluste – nt asjade internet – üha laiem kasutamine eeldab elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide turvalisuse tagamist. Juurde on vaja ka töötajaid, kes suudavad elektri-, soojus-, IT, telekommunikatsiooni- ja teisi süsteeme projekteerida, koos toimima panna ning hooldada,” lausus Sõmer.

Kuna kasutatavate energiaallikate ja kaevandatavate maavarade valik jätkuvalt laieneb, peaks spetsialistide ettevalmistus võimaldama töötamist valdkonna erinevates allharudes. Näiteks peaks mäenduse spetsialist toime tulema erinevate maavarade kaevandamisega – põlevkivi, turvas, ehitusmaavarad jm. Energiaallikate mitmekesistumine toob kaasa vajaduse erialase hariduse pakkumiseks nii gaasivaldkonnas kui taastuvenergeetikas. Näiteks tuleks alustada tuulegeneraatorite hooldustehnikute väljaõppega.

Ülevaade uuringu olulisematest tulemustest

OSKA energeetika ja kaevandamise tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringus analüüsiti, milline on energeetika ja kaevandamistööjõu- ja -oskuste vajadus lähema kümne aasta jooksul ning kuidas peaks selleks muutma koolituspakkumist.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: SA Kutsekoda