Paindlik tööaeg – nüüd ka seadusega kinnitatud vabadus tööaega kujundada
13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab.
Riigikogu õiguskomisjon algatas muudatuse paindliku tööaja kokkuleppeid puudutavas seaduses, et parandada tehniline viga, mille tõttu president Alar Karis jättis eelnõu välja kuulutamata. Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul soovitakse seadus kiiresti ettevõtjate ja töötajate jaoks toimivaks muuta.
Riigikogu on heaks kiitnud hulga töösuhteid mõjutavaid muudatusi, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu.
Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.