Paindlik tööaeg – nüüd ka seadusega kinnitatud vabadus tööaega kujundada
13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab.
Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits
Foto: Egert Kamenik
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni – just siis, kui see talle kõige paremini sobib.
Riigikogu õiguskomisjon algatas muudatuse paindliku tööaja kokkuleppeid puudutavas seaduses, et parandada tehniline viga, mille tõttu president Alar Karis jättis eelnõu välja kuulutamata. Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul soovitakse seadus kiiresti ettevõtjate ja töötajate jaoks toimivaks muuta.
Riigikogu on heaks kiitnud hulga töösuhteid mõjutavaid muudatusi, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu.
Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.