Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist

Ärevushäiretest kirjutatakse ja räägitakse tänapäeval palju. Pigem peetakse ärevushäiret moehaiguseks, kuid sageli ei teata selle tagajärgedest inimeste elukvaliteedile.
Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist
Me vajame stressi, see on iga liigi ellujäämise seisukohast ülitähtis, sest ilma stressita oleksime ammu välja surnud. Kui stress ja oht on möödas, peame suutma aga uuesti rahuneda.
Meie eesajukoor kontrollib meie käitumist, sealt lähtuvad ainulaadsed inimlikud omadused, näiteks võime luua, ette näha, tunda ära mustreid jne. Oimusagaras paikneva närvirakkude kogumi mandelkeha põhiülesanne on töödelda ohtu ja anda meile teada, kas keskkonnas on midagi sellist, mis võib meid ohustada.Kui inimesel on ärevushäire või vahel ka depressioon, eesajukoor mandelkeha ei vaigista. See tähendab, et mandelkeha on kogu aeg tegevuses ja see peegeldub selles, et inimene tunnetab pidevalt ohtu ja stressi – arusaadavalt on aga stabiilsel pingeseisundil inimese elukvaliteedile halvav mõju.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 12:46
Õige keskkond viib meeskonna ja äri kiiremini edasi
Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele