Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist
Ärevushäiretest kirjutatakse ja räägitakse tänapäeval palju. Pigem peetakse ärevushäiret moehaiguseks, kuid sageli ei teata selle tagajärgedest inimeste elukvaliteedile.
Me vajame stressi, see on iga liigi ellujäämise seisukohast ülitähtis, sest ilma stressita oleksime ammu välja surnud. Kui stress ja oht on möödas, peame suutma aga uuesti rahuneda.
Meie eesajukoor kontrollib meie käitumist, sealt lähtuvad ainulaadsed inimlikud omadused, näiteks võime luua, ette näha, tunda ära mustreid jne. Oimusagaras paikneva närvirakkude kogumi mandelkeha põhiülesanne on töödelda ohtu ja anda meile teada, kas keskkonnas on midagi sellist, mis võib meid ohustada.Kui inimesel on ärevushäire või vahel ka depressioon, eesajukoor mandelkeha ei vaigista. See tähendab, et mandelkeha on kogu aeg tegevuses ja see peegeldub selles, et inimene tunnetab pidevalt ohtu ja stressi – arusaadavalt on aga stabiilsel pingeseisundil inimese elukvaliteedile halvav mõju.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele