Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist
Ärevushäiretest kirjutatakse ja räägitakse tänapäeval palju. Pigem peetakse ärevushäiret moehaiguseks, kuid sageli ei teata selle tagajärgedest inimeste elukvaliteedile.
Me vajame stressi, see on iga liigi ellujäämise seisukohast ülitähtis, sest ilma stressita oleksime ammu välja surnud. Kui stress ja oht on möödas, peame suutma aga uuesti rahuneda.
Meie eesajukoor kontrollib meie käitumist, sealt lähtuvad ainulaadsed inimlikud omadused, näiteks võime luua, ette näha, tunda ära mustreid jne. Oimusagaras paikneva närvirakkude kogumi mandelkeha põhiülesanne on töödelda ohtu ja anda meile teada, kas keskkonnas on midagi sellist, mis võib meid ohustada.Kui inimesel on ärevushäire või vahel ka depressioon, eesajukoor mandelkeha ei vaigista. See tähendab, et mandelkeha on kogu aeg tegevuses ja see peegeldub selles, et inimene tunnetab pidevalt ohtu ja stressi – arusaadavalt on aga stabiilsel pingeseisundil inimese elukvaliteedile halvav mõju.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
3
Viimased uudised
NB! Lisatud esikümnete tabelid valdkondade ja maakondade lõikes!
Tagasiside andmisele ei raatsi paljud tööandjad endiselt aega raisata!
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele