Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist
Ärevushäiretest kirjutatakse ja räägitakse tänapäeval palju. Pigem peetakse ärevushäiret moehaiguseks, kuid sageli ei teata selle tagajärgedest inimeste elukvaliteedile.
Me vajame stressi, see on iga liigi ellujäämise seisukohast ülitähtis, sest ilma stressita oleksime ammu välja surnud. Kui stress ja oht on möödas, peame suutma aga uuesti rahuneda.
Meie eesajukoor kontrollib meie käitumist, sealt lähtuvad ainulaadsed inimlikud omadused, näiteks võime luua, ette näha, tunda ära mustreid jne. Oimusagaras paikneva närvirakkude kogumi mandelkeha põhiülesanne on töödelda ohtu ja anda meile teada, kas keskkonnas on midagi sellist, mis võib meid ohustada.Kui inimesel on ärevushäire või vahel ka depressioon, eesajukoor mandelkeha ei vaigista. See tähendab, et mandelkeha on kogu aeg tegevuses ja see peegeldub selles, et inimene tunnetab pidevalt ohtu ja stressi – arusaadavalt on aga stabiilsel pingeseisundil inimese elukvaliteedile halvav mõju.
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kas su töökuulutus ütleb 5 sekundiga, millega on tegu?
Lisatud kommentaarid endiselt juhilt ja personalijuhilt, konkurendilt ja teistelt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele