• 18.05.17, 14:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist

Ärevushäiretest kirjutatakse ja räägitakse tänapäeval palju. Pigem peetakse ärevushäiret moehaiguseks, kuid sageli ei teata selle tagajärgedest inimeste elukvaliteedile.
Ärevushäire all kannataja vajab mõistmist
Me vajame stressi, see on iga liigi ellujäämise seisukohast ülitähtis, sest ilma stressita oleksime ammu välja surnud. Kui stress ja oht on möödas, peame suutma aga uuesti rahuneda.
Meie eesajukoor kontrollib meie käitumist, sealt lähtuvad ainulaadsed inimlikud omadused, näiteks võime luua, ette näha, tunda ära mustreid jne. Oimusagaras paikneva närvirakkude kogumi mandelkeha põhiülesanne on töödelda ohtu ja anda meile teada, kas keskkonnas on midagi sellist, mis võib meid ohustada.Kui inimesel on ärevushäire või vahel ka depressioon, eesajukoor mandelkeha ei vaigista. See tähendab, et mandelkeha on kogu aeg tegevuses ja see peegeldub selles, et inimene tunnetab pidevalt ohtu ja stressi – arusaadavalt on aga stabiilsel pingeseisundil inimese elukvaliteedile halvav mõju.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele