Puhkuse ajal kindlasti tööd tegema ei peaks ja lausa ei tohiks, puhkus on siiski puhkamiseks. Selleks tulebki tööandjaga koos läbi mõelda, kuidas vältida olukorda, et töötaja oli küll puhkusel ära, aga sel perioodil kuhjunud töid on nii palju, et puhkuselt naastes võib töötaja tööstressist haigestuda.
Tööandja ja töötaja peavad sellise töökorralduse puhul läbi arutama, kas võib tekkida puhkuse katkestamise vajadus, kas töötajale kaasnevad sellega kulud (peab näiteks kuskilt reisilt tagasi tulema), millal saab puhkamata jäänud päevad ära kasutada, kas puhkuse aeg pikeneb. Need on kõik kokkuleppelised tingimused, mis võiksid ka vähemalt e-kirjas kajastuda.
Kokkuvõttes peab töötaja ka ise aru andma, et kui teeb puhkuse ajal tööd, siis on tegemist puhkuse katkestamisega ning selle päeva eest on õigus saada töötasu. Kui puhkusetasu on aga juba ette kätte saadud, kuid puhkusepäev jääb kasutamata, siis selle hilisemal kasutamisel uuesti puhkusetasu välja ei maksta.
Tööandjatel ja raamatupidajatel tasub teada, et juba välja makstud puhkusetasu nende päevade eest, mida töötaja tegelikult ei kasuta, saab tasaarveldada järgmineva kuu töötasuga ainult töötaja nõusolekul, mitte automaatselt.
Mis juhtudel on õigus asendustasu saada? Kui asendamine tähendab reaalselt ületunde, siis kuidas need kompenseeritakse?
Töösuhetes on asendustasu saamiseks töötajal õigus, kui see on tööandjaga kokku lepitud. Asendamine võib toimuda erinevalt, kuid igal juhul peavad pooled enne asendamise algust kõik omavahel selgeks rääkima.
Esimene võimalus on, et töötaja asendab kolleegi, täites samas oma igapäevaseid tööülesandeid. See tähendab, et töö tehakse ära ikkagi kaheksa tunni sees, kuid võib-olla mingil perioodil intensiivsemalt. Sellistel puhkudel tavaliselt lisatasu ei maksta.
Teine võimalus on oma tavapäraste tööülesannete täimine, kuid suuremas mahus ehk üle kokkulepitud tööaja. See tähendab, et töölepingu seaduse mõistes tekivad ületunnid. Ületunnitöö tegemiseks peavad tööandja ja tööaja sõlmima eelnevalt kokkuleppe. Lisaks tuleb kokku leppida, kuidas ületunnitöö töölepingu seaduse § 44 lõigete 6 ja 7 alusel hüvitatakse, kas tasulise vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga iga ületunni eest. Kui töötaja ja tööandja ei ole ületunnitöö tegemises kokku leppinud, siis töötaja ei tohi ületunnitööd teha või kui ta teeb seda omal algatusel (tööandja nõusolekuta), ei ole hiljem põhjendatud tööandjalt hüvitise nõudmine.