23. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui hästi meil kasutatakse ehitusobjektidel kõrgustes töötamisel tarvilikku turvavarustust? „Meie tänavapilt näitab imeliselt, kui palju turvavarustust kasutatakse – ehk siis peaaegu üldse mitte. Tihti juhtub ka, et turvavarustus antakse kätte täiesti koolitamata inimestele, kes kasutab seda valesti. Paraku on näha kõikides Eesti linnades ja kõigil suurematel ehitustel juba eemalt töölisi ilma turvavarustuseta, kas siis ronimas või tegemas muid töid kõrgustes. Meil jääb mõelda vaid, mis toimub objekti suletud territooriumil tavainimese silmale nähtamatus kohas. Vähemalt iga viies registreeritud tööõnnetus on seotud kukkumisega. 2016. aastal registreeriti Eestis rekordiliselt 5082 tööõnnetust, põhimõtteliselt iga tund toimub raske tööõnnetus, mille tagajärjel on töötaja haiguslehel rohkem kui kalendrikuu,” annab olukorrast ülevaate Taavi Lukas firmast Kukkumiskaitse OÜ.

Lukas usub, et kõiki raskeid kukkumisega seotud õnnetusi saaks ära hoida õige turvavarustuse kasutamise ja vastava koolitusega.

Muidugi kättesaadavast turvavarustusest ei ole kasu, kui inimene ei oska või ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata töölise käes on sama kasutu kui raamat kirjaoskamatu inimese käes. „Kõiki töid on võimalik teha turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda tööd enda elu ohtu panemata teha ei suuda, tuleb töö tegemata jätta ning leida vajalik varustus ja koolitus või kutsuda appi mõni oma ala spetsialist,” manitseb Lukas.

Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tõttu on juhtunud väga kurbade tagajärgedega kukkumisi, mida oleks saanud õiget varustust kasutades ära hoida.

Igaühele siiski oma varustus

Milline oleks elementaarne ja hädavajalik varustus? Taavi Lukas ütleb, et kõrgustes tehakse väga erinevaid töid, mille jaoks tuleb kasutada ka väga erinevat varustust. Elementaarsed on alati rakmed, turvaliin ja koht, kuhu ennast ankurdada. Samas ei saa eeldada, et arborist saab oma tööd tehtud samasuguste rakmete, turvaliinide ja ankrutega nagu tellingumees ja vastupidi.

Leidub ka rakmeid, mis on tehtud spetsiaalselt naistele. Muu poolest meeste ja naiste varustuses erinevust ei ole. „Küll aga soovitame naistel oma varustusse valida kergemakaalulised seadmed ja vahendid, näiteks terase asemel alumiiniumist,” lisab Taavi Lukas.

Allikas: Tööelu.ee