2. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks peaks kiiremini lugema?
Mälutreener Tauri Tallermaa
Foto: Veiko Tõkmann
Lugemise vajalikkuses ei kahtle tõenäoliselt keegi. Tänu lugemisvõimaluste avardumisele kulutame silmadega erinevate tekstide töötlemiseks iga päev märgatavalt rohkem aega kui kümmekond aastat tagasi, ehkki telefoniekraanilt sõnumite, Facebooki-postituste, uudiste või e-kirjade päiste lugemine ei tundugi justkui meie jaoks enam nagu päris lugemine olevat. Kui ikka paberipatakas või raamat käes, siis alles toimub õige lugemine! Ajul aga ei ole vahet, kustkaudu info temani jõuab.
Kui silmad töötlevad infot, siis aju annab sellele tähenduse. Ja seepärast koosnebki lugemine kahest olulisest osast – kiirusest ja arusaamisest. Esmapilgul tundub täiesti loogiline olevat, et mida kiiremini loeme, seda vähem aru saame. Kiiresti silmadega tekstist üle libistades suudame märgata ainult üksikuid sõnu ja sisu jääb tervikuna arusaamatuks. Tegelikkuses ei ole aga probleem niivõrd kiiruses, kuivõrd keskendumises. Kui tekitada lugemiseks sobiv keskkond, suudavad inimesed kiirema tempo juures palju rohkem infot omandada kui mugavas ja aeglases tempos. Peamine põhjus sellel on see, et mõõdukalt kiires tempos lugedes ei jõua meie aju hakata mõtlema muid mõtteid. Me suudame palju rohkem mõttega kohal olla ja teksti sisu oma ajus töödelda.
Teine oluline soovitus loetu paremaks mõistmiseks on see, et lugemise ajal ei tohi kunagi mõelda selle peale, mida just lugesid.
Tauri Tallermaa ja Äripäeva Akadeemia koolitus „Efektiivne lugemine: kuidas kiiremini ja tõhusamalt lugeda?”
8. mai 2018Loe koolituse kohta lähemalt SIIT!
Kes nüüd seda lauset suutis mõttega lugeda, siis neil kindlasti on otsa ees praegu suur küsimärk! Mis mõte siis üldse lugeda on, kui ma ei mõtleks selle peale, mida ma loen?! Kordan: lugemise ajal ei tohi kunagi mõelda selle peale, mida just lugesin. Toonitan – lugemise ajal. Loetu peale võib mõelda ainult pausi ajal, mitte sellel ajal, kui silmad uut infot töötlevad.
Mis omakorda tähendab seda, et efektiivne lugemine koosneb pidevatest pauside tegemisest. Ja need ei ole mitte aja liigseks kulutamiseks, vaid eelneva kordamiseks. Aju suudab salvestada ainult pausi ajal, mitte info töötlemise ajal.
Seda me nimetamegi efektiivseks lugemiseks. Lugedes kiiresti ja tehes kordamiseks pause, saame kiiremini loetud ja jääb rohkem meelde.
Autor: Tauri Tallermaa, mälutreener aastast 2002
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!