Märkad, et mõnesse kolleegi suhtutakse töökohal halvustavalt põhjusel, et ta on mees, naine või lapsevanem? Tahad teda kaitsta, kuid kardad ise löögi alla sattuda? Oledki juba sattunud ja sinu kallal on toime pandud n-ö näidispoomine? Kuidas niisugusel puhul käituda ja kuidas seda ennetada, sellest kõneleb järgnev artikkel võrdõigusvoliniku blogis.
Võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta
  • Võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta
Minu poole pöördus naine, kes vallandati naissoo kaitsmise tõttu. Astudes teiste naiste neile seadusega tagatud õiguste kaitseks aktiivselt välja, muudeti ta „karistuseks” ja teiste hirmutamiseks ise ohvriks. Eriti piinlik, et see juhtus riigiettevõttes.
Pane tähele!
Juriidilise terminina on eesti keeles kasutusel nii ohvristumine kui ohvristamine. Eesti Keele Instituudi terminoloogiasõnastik nimetab eelisterminiks ohvristumist. See on ka loogiline, sest tööandja seadusevastane tegevus ülalkirjeldatud juhtiumitel on ajendatud pigem kättemaksust ja töötaja muutub kättemaksu ohvriks ehk ohvristub. Samas võib olla igati kohane termin ka ohvristamine, seda eriti siis, kui räägitakse suuremate rühmade teadlikku või kaudsemat ohvri staatusesse viimist või asetamist juhtudel, kus sellele inimrühmale ei ole ohvri staatusest mingit abi ega moraalset tuge.
Ohvristumine tekib inimese pahatahtliku kohtlemise ja/või tema jaoks halbade tagajärgede põhjustamise tõttu olukorras, kus sama inimene on nõudnud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimist või kaitsnud teist isikut tema soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigustes.
Selline kaitse on sisuliselt õiguskaitsevahend, mis peab korraga tagama inimeste hoidmise halvemini kohtlemise (diskrimineerimise) eest ja olema tööandjale ennetavaks tugevaks hoiatuseks. Diskrimineerimine on keelatud ja seda kogenud inimene saab nõuda tööandjalt valuraha. Seaduse mõte on kaitsta ise ohvriks sattumise eest neid inimesi, kes on asunud kaitsma omaenda võrdseid õigusi või astunud välja teise inimese õiguste kaitseks.
– on kaitsnud enda või kellegi teise õigusi vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele või võrdse kohtlemise seadusele;
– on teinud õiguste rikkumise kohta pöördumise;– on abistanud kellelgi teisel teha pöördumist enda õiguste kaitseks;– on keeldunud sellise korralduse täitmisest, mille tulemuseks oleks olnud diskrimineerimine, sooline või seksuaalne ahistamine või ohvristumine.
Tööandjal on keelatud töötajat halvemini kohelda nendel põhjustel ka siis, kui tööandja kahtlustab töötajat millegi sellise tegemises. Juhul aga, kui töötaja on valeandmeid kasutades, laimates ja pahatahtlikult pöördumise teinud, siis ei laiene töötajale kaitset. Juhul, kui tööandja tõlgendab töötaja pöördumise pahatahtlikuks, ent faktiliselt on soolise võrdõiguslikkuse seaduse rikkumine siiski toimunud, siis loomulikult töötajale vastav kaitse ohvristumise eest ikkagi kehtib.
Allikas: Võrdõigusvoliniku blogi
Autor: Liisa Pakosta, võrdse kohtlemise volinik

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele