2016. aastal käivitunud töövõimereform ei püüdnud alguses paljude inimeste tähelepanu, kuid see tõi endaga kaasa suured muudatused. Ligikaudu 100 000 inimest said teada, et nende elu muutub – enam ei räägita sellest, mida nad ei suuda, neid ei sildistata invaliidideks ja ei jäeta koju pensionile. Selle asemel selgitatakse välja nende tugevused ja nõrkused töö tegemisel ning toetatakse vastavalt nende piirangutele – nii saab igaüks oma võimete piires osaleda ühiskonnaelus ja tööturul, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.
Enam ei küsita umbmääraselt, kas inimesel on probleeme esemete tõstmisel, vaid palutakse mõelda, kas ta suudab tõsta liitrist veega täidetud anumat või tühja pappkasti.
  • Enam ei küsita umbmääraselt, kas inimesel on probleeme esemete tõstmisel, vaid palutakse mõelda, kas ta suudab tõsta liitrist veega täidetud anumat või tühja pappkasti.
  • Foto: pixabay.com
Samas vajavad kõik sellised uuendused harjumist. Reformiga muutus töövõime hindamine ning koos sellega ka puude raskusastme tuvastamine. Arusaadav, et muudatustega kohanemine võib inimeste jaoks olla kohati raske ja ebameeldiv.

Hindamisega tehakse selgeks, milleks inimene võimeline on

Uue töövõime hindamise süsteemi loomisel peeti oluliseks lähtumist mitte diagnoosist, vaid tegutsemisvõimest, mida mõjutab inimese terviseseisund. Varem määrati püsiv töövõimetus diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga püsiva töövõimekao. Näiteks ühe sõrme puudumine tähendas 10% töövõime kaotust sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.
Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Varem hindasid töövõimet sotsiaalkindlustusametis töötavad ekspertarstid. Nüüd hindavad töövõimet arstid, kes igapäevaselt töötavad inimestega haiglates või tervisekeskustes. Nii on hindamisse kaasatud kõige kaasaegsem meditsiiniline teadmine ning see võimaldab vaadata diagnoosist kaugemale: selle mõju inimese individuaalsele võimekusele ja takistustele tööturul.
Puude raskusastme hindamiseks on vaja teada saada, kuidas saab inimene hakkama oma igapäevaste toimingutega ning kas ja kui palju ta vajab abi, juhendamist või järelevalvet.
Kokkuvõtteks võime öelda, et uue töövõime hindamise süsteemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. Täpsem töövõime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja võimekuse kohta ja seeläbi ka rohkem võimalusi inimest tööturul aidata. Töövõimereformi tulemused on juba nähtavad – praegu töötab 59% osalise ja 26% puuduva töövõimega inimestest. Töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest asus 2017. aastal tööle ligi 8500. Töötuna registreeritud vähenenud töövõimega inimestest saab tööle esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine inimene.
Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele