Kati Tikenberg: põlvkondade erinevused on olemas, kuid stereotüübid on ohtlikud
Z-generatsiooni peetakse sageli nõudlikuks, tundlikuks ja raskemini juhitavaks. Kuid probleem võib peituda hoopis selles, et inimesi püütakse sünniaasta järgi liiga lihtsatesse kastidesse paigutada.
Tööelus toimub midagi kummalist. Mida aeg edasi, seda rohkem üritatakse leida kõigele lihtsaid lahendusi. Mida rohkem hakatakse mõistma inimloomuse keerukust, seda suurema innuga püütakse neid lahterdada. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus enam kui 8 miljardit inimest on jagatud lihtsalt seitsmeks põlvkonnaks ja seda esitletakse tõsimeeli (juhtimis)teadusena.
Märkan sageli, kuidas vanemad inimesed tunnevad end tööturul, hoolimata hulgalistest kogemustest, nähtamatutena. Samas kui tööturule sisenejad tunnevad jällegi, et nendega ei arvestata, sest neil pole veel kogemust, kirjutab karjäärinõustaja ja brändiarhitekt Tiivi Püvi.
Mis oleks, kui panustaks hõbemajandusele? Vanad inimesed on lojaalsed töötajad ja head kliendid, kui neil seda olla lastakse, kirjutab Aune Past arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.