Elukestev õpe hoiab tööturul

„Tööotsimine tõstatab mitmeid isiklikke küsimusi, näiteks kes ma olen, kas ma sobin sellisena, kuidas mind hinnatakse. Vanusele omistatakse küllaltki suur kaal, jättes teised tunnused teenimatult kõrvale,” sõnas Tiisma. „Seda muret leevendab võimalikult mitmekülgse info jagamine enda kohta, sest tööandja jaoks on inimese enda kogemuste kirjeldamine ainus võimalus saada aimu tööotsija erialastest ja üldistest oskustest ning teadmistest. Vahepealsetest arengutest rääkimine näitab ka inimese kohanemisvõimet ja pidev enesearendamine muudab ta tööandjale atraktiivsemaks.”

Kui selgub, et uued teadmised või oskused oleksid asjakohased, saab end täiendada erinevatel töötukassa koolitustel, näiteks programmis „Tööta ja õpi”, mille raames oodatakse kõiki tööealisi enesetäienduse huvi või uue kutse omandamise sooviga töötukassa karjäärinõustaja juurde. Inimesi motiveeritakse omandama erialaoskusi eelkõige kasvava tööjõuvajadusega valdkondades või ametites ning soovitakse parandada digi- ning eesti keele oskust. Vanemaealised osalevad kõige enam karjäärinõustamisel, tööturukoolitusel ja tööotsingu töötoas, näiteks tööalases rehabilitatsioonis, tööklubis ja tööharjutuses.

Õppida ja ennast täiendada või sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja. Nii on töötukassal näiteid eakamatest töötajatest, kes on muutnud erinevatel põhjustel oma eriala. Näiteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi värskendada, osales ka arvutialasel koolitusel, mis keskendus AutoCAD-i keskkonnale ja 2D-joonestamisele. 60-aastane laborant osales arvutikoolitusel, et omandada tööd kiirendavaid võtteid. Üle 15 aasta massöörina töötanud 51-aastane naine õppis töötukassa toel õeks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam massöörina töötada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel töötanud kutsekeskharidusega spetsialist õppis aga tarkvaraarendajaks.

Tiisma sõnul on vähenenud töövõimega inimestel tihti raske leida ka osalise ajaga tööd. „Vähenenud töövõime võib tähendada ka seda, et varasematest oskustest ja kogemustest saab käiku lasta vaid osa. Kuna see võib tähendada erinevaid võimalusi ja piiranguid, käsitletakse iga juhtumit individuaalselt,” selgitab karjäärinõustaja.

Kui inimene soovib aga omandada ettevõtluse teadmisi ja alustada karjääri väikeettevõtjana, on lisaks tarmukusele ja võimalusele oluline ka tugivõrgustiku olemasolu.

Tehnoloogia areneb pea kõikides töövaldkondades, mis ühelt poolt viib teatud ametite kadumiseni, kuid teisalt tekib juurde nende samade tehnoloogiate arendamise, haldamise ja korraldamisega seotud töökohti. „Vanemaealiste puhul on digipädevus baasoskustest keerulisemate programmideni üks tüüpilisemaid koolitusvajadusi,” sõnas Tiisma.

Tulevikuametite juures võib pigem rääkida tulevikuoskustest, mis on olulised paljudes töövaldkondades. Näiteks sotsiaalsed oskused, sh väga oluline oskus teha koostööd, analüüsioskused, digipädevus, loovus ja disainmõtlemine, enesejuhtimine. Andmemahtude kogumine ja otsuste langetamine eeldab omakorda suutlikkust andmeid töödelda, analüüsida ning neist lähtuvalt koostada prognoose ja plaane.

Olulisel kohal on kindlasti ka heaolu ja meditsiiniga seotud teemad, mis hoiavad ja taastavad inimeste elukvaliteeti.