Kaidi Reinart • 1 oktoober 2019

Kuidas saada sel aastal läbi ilma gripita?

Hommikul end vaevu üles ajades andsin ülemusele teada, et tuleb võtta haigusleht. Mul ei ole õrna aimugi, kellele ta minu töö kaela veeretas, aga kuu sissetulekule oli haigusleht paras põnts. Poolteist nädalat hiljem taas tööle tulles tuli kuhjunud kohustused kuidagi joone peale saada.

Foto: Pixabay

See on haiguslehe võtmisel väga tüüpiline lugu. Grippi haigestumine on üks enam levinud põhjuseid töölt puudumiseks. Kaotajaks on siin nii tööandja, kes peab kohustused ja töögraafikud ümber korraldama kui ka töövõtja, kes haiguslehel olles kuusissetulekus kaotab.

„Gripp on haigus, mille kahju ning ohtu me saame vähendada lihtsa vaktsineerimisega igal aastal,” lausus Confido meditsiinikeskuse üldarst Simmo Tõnisson. „Iga töötav inimene, kes jääb haigeks, on kulutus ja mure tööandjale, majanduslikult kaotab ka tavaliselt haige ise. Mõtlen siin seda, et haiguslehel töötaja vajab asendust, teised peavad tegema ületunde, töötaja ei saa haiguslehel kogu palka.”

Gripp on hingamisteede äge nakkushaigus. Simmo Tõnissoni sõnul on gripihooaeg eelkõige sügis-talv, meie kliimas kuni maikuuni välja. „Oluline on sel ajal turgutada oma immuunsüsteemi. Süüa tervislikult ja vajadusel võtta juurde vitamiine. Aktiivne elustiil, regulaarne treening, viibimine värskes õhus ja loomulikult täisväärtuslik uni on see, mis aitab hoida organismi vastupanuvõimet viirustele,” lisas Tõnisson.

Gripiviirus aga kiire muutlikkusega, mistõttu on immuunsuse tagamiseks oluline enne hooaega end vaktsineerida. „Vaktsineerimine on see vastus, mis aitab meil ilma gripita läbi saada,” lausus Tõnisson ja lisas, et pikalt olid kasutusel kolme tüve katvad vaktsiinid, kuid viimastel aastatel on turule jõudnud neljavalentsed vaktsiinid, mis on efektiivsemad.

Parim aeg ennast vaktsineerida on septembri lõpus või oktoobri alguses, sest nii on kõige väiksem tõenäosus viirusega enne immuunsuse teket kokku puutuda. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Suurem risk haigestuda on neil, kes grippi haigestunutega tihedamalt kokku puutuda võivad. Nendeks on tervishoiutöötajad, lastega töötavad inimesed: õpetajad, lasteaia kasvatajad, lapsehoidjad aga ka lapsed, kes käivad lasteasutustes.

Grippi haigestumine on mõnele ohtlikum kui teistele, näiteks alla viieaastastele lastele, eriti esimesel kahel eluaastal; samuti vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad. Lisaks rasedad, kroonilised haiged, näiteks aneemia, krooniline kopsu, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigused, eriti diabeet, immuunpuudulikkusega inimesed (sh immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud). Lisaks kuue kuni 18 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriiniravi, hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid ning rasvunud inimesed.

Vaktsineerimine on väga oluline ka rasedatele ja imetavatele emadele. „Ühelt poolt kaitseb vaktsiin ema ennast, sest raseduse ajal ja pärast sünnitust on ta rohkem ohustatud gripi raskete vormide ja tüsistuste eest. Teisalt on vaktsiin alla kuue kuu vanustele lastele vastunäidustatud, mistõttu on nende kaitsmiseks olulised emalt saadavad antikehad, kas siis raseduse ajal verega või pärast sündimist rinnapiimaga,” lausus Tõnisson, kummutades rahva seas levivat müüti, nagu oleks gripivaktsiin ohtlik lastele, rasedatele ja imetavatele emadele.

Tõnissoni sõnul peaksid end kindlasti vaktsineerima gripi poolt ohustatud gruppi kuuluvad inimesed ja nende lähedased. „Samas tahaksin soovitada gripi vastu vaktsineerimist kõigile, kellel puuduvad vastunäidustused, sest see vähendab nii riski nakatuda, põdeda gripi raskeid vorme ja saada tüsistusi, millest kõik kolm on ohtlikud.”

Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral. Vaktsineerida ei tohi, kui inimesel on parajasti palavik ja ta on haige. Pärast palavikuhaiguse möödumist võib ennast rahulikult taas vaktsineerida.

Gripi vastu vaktsineerimine on oluline veel seetõttu, et see vähendab haiguse võimalikku levikut tööl, koolis ja lasteaias.

Eelmise aasta gripihooajaks vaktsineeris ennast statistika alusel Eestis enam kui kaks korda rohkem inimesi kui eelneval aastal, mille tulemusena langes nii gripi tõttu surnud kui ka intensiivravi vajanud inimeste arv. Hinnanguliselt haigestus eelmisel hooajal Eestis grippi 45 000 – 55 000 inimest, mis oli viis protsenti vähem, kui varasemal perioodil. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6%, intensiivravi vajanute arv 38,7% ja gripi tagajärjel surnute arv 39,4% võrra.

Tõnissoni sõnul on haiguse leviku vähenemine positiivne trend, kuid tõdes, et arenguruumi Eestis veel on. „Eelmisel gripihooajal oli Eestis vaktsineerinud end 7% elanikkonnast. Euroopa Liidu keskmine vaktsineerinute arv on aga pool elanikkonnast,” lisas Tõnisson.

Tihti ei ole gripi eristamine külmetusest Tõnissoni sõnul lihtne, kuid on mõned omadused, mis viitavad enam gripile. Gripile tuleks mõelda haiguse hooajal. Tippajaks on tavaliselt jaanuar-veebruar, kindlasti ka pärast võimalikku kontakti haige inimesega kodus, tööl, koolis, lasteaias, trennis või mujal. Võrreldes külmetusega on gripile iseloomulikumaks kõrge palavik (38 kraadi ja rohkem) sümptomite järsk algus (tavaliselt 3–6 tunni jooksul) ning tüüpiliselt kaasnevad süsteemsed nähud, nagu peavalu, lihaste valu, külmavärinad ja märgatav väsimus. Gripi põhjustatud köha on haiguse alguses tavaliselt kuiv, nohu pole gripiviirusele üldiselt omane.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700