Uus paindlik tööleping lubab palju, üks viga tühistab kõik

Veel hiljuti peeti töötajat töösuhte nõrgemaks pooleks. Eeldati, et ta ei tunne oma õigusi ega oska nende eest seista. Täna on olukord muutunud. Töötajate teadlikkus ja nõudlikkus, eriti töötingimuste paindlikkuse asjus, on märkimisväärselt kasvanud, kirjutavad advokaadibüroo RASK partner Annika Vait ja jurist Helen Aluvee.

Töötaja küsib, kas ta peab allkirjastama töölepingu muudatuse, millega tööandja soovib kehtestada paindliku tööaja kokkuleppe ja loobuda täiskoormuse tagamisest. Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, millal on selline kokkulepe lubatud ja millised on töötaja õigused.

2026. aasta tööõiguse muudatustest üks olulisemaid puudutab paindliku tööaja kokkulepet. Tööõiguse ekspert Gaabriel Tavits selgitas, millised on uue regulatsiooni põhinõuded ja millised küsimused võivad selle rakendamisel segadust tekitada.

Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.