Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OKR-metoodika – abistaja või ahistaja?
OKR („objectives and key results”) on töö eesmärgistamise metoodika, mille esimesi kasutajaid oli Google. Nüüdseks on OKR-süsteem üsna laialt levinud ning Eestis kasutavad seda peamiselt IT-ettevõtted. Tegelikult sobib see metoodika kõigi valdkondade ettevõtetele.
Eesmärkide seadmiseks kasutatakse enamasti SMART, MBO, KPI jt tuntud mudeleid. OKR-id aga aitavad seatud eesmärkide kaudu keskenduda protsessile, mis omakorda viib kõige olulisema ehk põhitulemuseni. Tulemused on seotud eesmärkide, mitte otseselt tööülesannetega. Seepärast keskenduvad edukad ettevõtted käputäiele algatustele ning lükkavad vähem olulised asjad kõrvale. Juhid pühenduvad nendele prioriteetidele nii sõnas kui ka teos. Nad sõnastavad selle, millised on ettevõtte prioriteedid teatud perioodiks ning kuhu peavad inimesed oma jõupingutused suunama. Efektiivne eesmärgistamise süsteem algab tippjuhtide otsusest, kuhu investeerida aega ja energiat.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele