Kõik, mis tuleb tööandjal ära teha, et kaugtöö vastaks seadusele | 2. osa

COVID-19 pandeemia ajal on palju räägitud sellest, kuidas võimalikult ruttu naasta tavapärasema elurütmi juurde, kus inimesed saavad vaba(ma)lt liikuda. Kuigi Eesti ei ole elanikkonna vaktsineerituse poolest Euroopa riikide seas esirinnas, peetakse siiski vaktsineerimist üle kogu maailma oluliseks viiruse kontrolli alla saamise vahendiks.

Koroonakriisi ajal on kaugtöö muutunud väga levinud töövormiks, mida soodustavad nii tehnoloogia areng kui ka üldine paindlike töövormide populaarsuse kasv. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab distantsilt töötamisel arvestama ning toob välja põhilised vead, mida praegu tehakse.

Seoses COVID-19 levikuga rakendas ettevõte töölepingu seaduse § 35 ja sellest lähtudes tuleb aprillikuu töötasud arvestada keskmise töötasuna. Kuidas on õige neid arvestada? Töötaja oli vahepeal ka haiguslehel.

Paljud personalivaldkonna eksperdid on nõus, et personalijuhtidel on viiruse leviku tõkestamiseks ettevõttes strateegiliselt suur roll täita. Seda mõtestati mitmes mõttes erinevalt, kuid oluliseks peetakse muu hulgas töötajate (vaimse) tervise toetamist, nõustaja ja eeskõneleja rolli tähtsust ning sotsiaalse vastutuse tagamist; ühtlasi seda, et personalijuht peab tolereerima töötajate vaateid, pidades seejuures silmas ettevõtte ärihuve.

Tänapäeva juht ei vaja rohkem koosolekuid. Ta vajab aega ja ruumi paremate otsuste tegemiseks.