Isikukaitsevahendite eesmärk on ennetada tervisekahjustuste teket. On ohtusid, mille mõju ei saa ilma isikukaitsevahendita vähendada. Kuidas motiveerida meeskonda isikukaitsevahendeid kasutama ja millised on kõige suuremad isikukaitsevahenditega seotud müüdid?
COVID-19 pandeemia on pannud varem tööohutusse väga leigelt suhtunud Eesti ettevõtted töökeskkonna riskide vastu huvi tundma, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Jahedad või lausa külmad ilmad mõjutavad töövõimet märkimisväärselt. Seda mõju võib vaadata mitme külje pealt – töötajal on külm, töötajal on palav ja töötaja haigestub kahe eelneva tulemusel.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.