COVID-19 pandeemia on pannud varem tööohutusse väga leigelt suhtunud Eesti ettevõtted töökeskkonna riskide vastu huvi tundma, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Lõpule on jõudmas aasta, mis lõi sassi kogu maailma tavapärase toimimise. Riigid läksid lukku, lennukid ei lennanud, tavapärane suhtlus asendus virtuaalsega. Teame palju rohkem viirustest, peseme käsi rohkem kui iial varem ja kanname maske nagu Aasia turistid, keda me varem muigega vaatasime. Sellele aastale võiks panna tiitliks „töötervishoiu-aasta”, sest „tänu” koroonaviirusele on töötajate tervise hoidmine töökohal saanud nii palju tähelepanu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.