Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Koroona-aja mõju: tööohutusele hakkasid mõtlema ka need, kes sellele varem vilistasid

COVID-19 pandeemia on pannud varem tööohutusse väga leigelt suhtunud Eesti ettevõtted töökeskkonna riskide vastu huvi tundma, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Koroona-aja mõju: tööohutusele hakkasid mõtlema ka need, kes sellele varem vilistasid
  • Foto: Pixabay
Lõpule on jõudmas aasta, mis lõi sassi kogu maailma tavapärase toimimise. Riigid läksid lukku, lennukid ei lennanud, tavapärane suhtlus asendus virtuaalsega. Teame palju rohkem viirustest, peseme käsi rohkem kui iial varem ja kanname maske nagu Aasia turistid, keda me varem muigega vaatasime. Sellele aastale võiks panna tiitliks „töötervishoiu-aasta”, sest „tänu” koroonaviirusele on töötajate tervise hoidmine töökohal saanud nii palju tähelepanu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 11:00
Tiimiürituste loogika muutub: ettevõtted otsivad üha enam keskkonda, kus inimesed päriselt suhtleksid
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele