Sooline palgalõhe ei sõltu ainult tööturul toimuvast, vaid on seotud teiste eluvaldkondade ja sotsiaalsete probleemidega, tõdeb Eesti Teadusagentuur Tallinna Ülikooli uuringu põhjal.

- Olukord, kus lastega naised teenivad vähem kui lasteta, on Eestis teravam kui Põhjamaades.
- Foto: Andras Kralla
Sooline palgalõhe on nii tööturul kui ühiskonnas laiemalt valitseva soolise ebavõrdsuse üks olulisemaid indikaatoreid. 2021. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 14,9%, st sama töötundide arvu korral teenisid naised meestest keskmiselt ligi viiendiku võrra väiksemat töötasu. See peegeldab soolist ebavõrdsust ühiskonna eri valdkondades nii avalikus kui ka erasfääris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.