Sooline palgalõhe ei sõltu ainult tööturul toimuvast, vaid on seotud teiste eluvaldkondade ja sotsiaalsete probleemidega, tõdeb Eesti Teadusagentuur Tallinna Ülikooli uuringu põhjal.

- Olukord, kus lastega naised teenivad vähem kui lasteta, on Eestis teravam kui Põhjamaades.
- Foto: Andras Kralla
Sooline palgalõhe on nii tööturul kui ühiskonnas laiemalt valitseva soolise ebavõrdsuse üks olulisemaid indikaatoreid. 2021. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 14,9%, st sama töötundide arvu korral teenisid naised meestest keskmiselt ligi viiendiku võrra väiksemat töötasu. See peegeldab soolist ebavõrdsust ühiskonna eri valdkondades nii avalikus kui ka erasfääris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.