Kui süsteemid kukuvad, algab käsitöö: personalijuhtide küsitlus paljastab, kes kriisi korral jätkab, kes uksed sulgeb
Kas Sinu organisatsioon suudaks toimida maailmas, kus digitaalne elukorraldus lakkab hetkega eksisteerimast? Personaliuudiste kevadisest uuringust koorub välja Eesti tipporganisatsioonide karm ja põnev reaalsus: kui elutähtsa taristu hoidjad on kriisis valmis üle minema mehaanilisele käsitsitööle, siis suure osa teenindus- ja erasektori äri lihtsalt seiskuks ning töötajad saadetaks koju.
Loe AI kokkuvõtet
Tänases äriruumis on aeg vabaneda müüdist, et kriis tähendab vaid kauget sõjalist konflikti või järjekordset globaalset pandeemiat. Juhtide lauale maanduvad üha sagedamini ootamatud küberrünnakud, ulatuslikud elektrikatkestused või hoopis uued, spetsiifilised ohud. Näiteks haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) personaliosakonna juhataja Henri Lempu toob esile, et tänapäeval tuleb kriisiplaane ajakohastada pidevalt – kas või seoses viimasel ajal esile kerkinud droonirünnaku ohuga. Kui aga reaalselt kaob elementaarne ehk elekter ja internet, jaguneb Eesti organisatsioonide valmisolek ja strateegia täiesti erinevatesse leeridesse.
Seotud lood
Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.
Värske küsitluse järgi on tehisaru paljude töötajate töö juba lihtsamaks ja tõhusamaks muutnud, kuid iga neljas töötaja tunneb, et ei oska uusi tööriistu piisavalt kasutada. Tööandjale on see märk, et AI-strateegia peab algama inimeste ettevalmistamisest.
Kuigi Eestis on sissetulekud palju kõrgemad kui Lätis ja Leedus, on elukallidus Eestis samuti lõunanaabritest oluliselt suurem – see tähendab, et inimestel jääb tihti vähem vaba raha, mida puhkusele suunata, ütles Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele