6 mõtet, miks hinnanguvaba kuulamine on oluline
Järjest aktuaalsemaks teemaks on meie ühiskonnas muutunud kuulamine. Oma töös konsultandi ja nõustaja panen tihti tähele, kuidas tuuakse välja, et teenindaja ei kuula klienti, juht ei pööra töötaja jutule tähelepanu, õpilased ei kuula tunnis, õpetajat ei huvita minu arvamus asjast, vanemad ei kuula, mida ma neile päriselt tahan öelda, sõber ei viitsi minu muret kuulata jne.
Tundub, et see, et meid enam päriselt ei kuulata, on meie kiires ja tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud maailmas pandeemiliseks muutunud. Ja ometi on see inimese üks baasvajadusi – olla kuulatud ja märgatud ning seda päriselt ja hinnanguvabalt. Paljud vaimse tervise hädad taanduvad sellele, et me ei ole kuulatud ja märgatud.
Toon välja 6 olulist mõtet, miks on teise inimese hinnanguvaba kuulamine (mitte ainult kuulmine) nii oluline.
1. See loob inimeste vahel usaldusliku suhte.
2. See tekitab tunde, et ma olen päriselt oluline.
3. See annab meile mõista, et meie mõtted ja ideed on väärtuslikud.
4. See hoiab meie suhteid eri sotsiaalsetes keskkondades harmoonilisemana.
5. See aitab hoida kommunikatsiooni selgemana ja vähendada mitte kuulamisest tekkivaid segadusi.
6. See aitab kaasa sügavamale teineteise mõistmisele, mitte hukkamõistmisele.
Loomulikult on neid punkte veel ja veel, miks hinnanguvaba teise inimese kuulamine on lausa hädavajalik. Millest see kõik alguse saab, et me ei oska kuulata ja kuidas seda oskust endas arendada, sellest räägib värskelt eesti keelde tõlgitud M. P. Nicholsi ja M. B. Strausi raamat „Kuulamise kunst. Kuidas päriselt kuulata ja oma kõiki suhteid parandada“.
Raamat on inspiratsiooniks ja lähtepunktiks ka aprillikuisele juhtimislaborile "Kuulamise kunst", kuhu ootame juhte kuulama, mismoodi kuulamine juhtimises ettevõttele kasu toob. Kui inimestega töötamine on ja nende tööheaolu eest vastutamine on sinu teema, siis soeta enne 14. aprilli sooduspääse ja tule või kogu oma juhtimismeeskonnaga. Alates 3 ja 5 osalejast väheneb ka pileti hind! Tutvu programmiga SIIN!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
6
Värbamise muudavad keerukaks palgaootuste kasv ja noorte vähene huvi.
Viimased uudised
Müügijuhte, masinaoperaatoreid, robootikaspetsialiste – kõiki napib!
Ehituse ja kinnisvara tulevik kujuneb koolipingis, mitte Exceli tabelis.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele