Üks tööjõuturu suurimaid väljakutseid seisneb selles, et Eesti tööstuse tase on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud. Kui varem oli võimalik värvata töötajaid, kes olid oma ala tipud ja keda võis kohe rakendada vastutusrikastele töökohtadele, siis nüüd on olukord muutunud. Väga sageli tuleb uusi töötajaid põhjalikult koolitada, et nad mõistaksid Eesti töökultuuri, tööstandardeid ja siinseid nõudeid. Enam ei saa lähtuda eeldusest, et töötajad toovad kõik vajalikud oskused endaga kaasa – pigem oleme meie investeerinud oma koolituskeskusesse, et õpetada uutele töötajatele Eesti töökultuuri ja tööstandardeid.
Tahad teada, mis täpselt tööhõive sektoris toimub?
Samuti peame arvestama, et maailm muutub kiiresti ja ei ole garantiid, et pärast sõja lõppu Ukrainas naasevad sealsed töötajad Eesti tööturule. Nagu Eesti inimesed ei sõida enam massiliselt Soome tööle, ei pruugi ka ukrainlased tulevikus meie tööjõupuudust leevendada. Peame olema valmis uuteks rahvusteks ja uueks reaalsuseks.
Eesti tööstuses on näha, et tellimusi on piisavalt ja tehased töötavad. Uute tellimuste arv näitab kasvutrendi ja eeldatavalt liigub majandus järgmisel aastal kerge tõusu suunas, kuid viimased viis aastat on olnud muutusterohked ja ettearvamatud. Kui varasemalt sai majandust pikema perioodi peale prognoosida, siis praegu on keeruline ennustada, milline võib olukord olla kuue kuu või aasta pärast.
Hansavest on viimastel aastatel seisnud silmitsi tõsiste väljakutsetega, eriti pärast sõja algust Ukrainas. Ukraina töötajad on olnud pikka aega oluline osa meie tööjõust, täites lünki, mida kohalik tööjõud ei suutnud katta. Nende töökultuur ja keeleline sarnasus on teinud koostöö sujuvaks – eestlaste ja ukrainlaste vahel on tekkinud kiire ja loomulik üksteisemõistmine. Kuid samal ajal, seisame silmitsi uue keerulise väljakutsega: kuidas leida ja välja õpetada töötajad, kes suudaksid asendada ukrainlasi, kui nad siit lahkuvad?
Siiski püsib lootus, et kriiside periood saab peagi läbi. Samas on oluline, et ettevõtted valmistuksid juba täna homseteks väljakutseteks, sealhulgas uue tööjõu leidmiseks ja väljaõppeks. Rahvusvahelise ja mitmekesise tööjõu kaasamine on tulevikku vaatav samm, mis aitab meie majandusel ja tööstusel säilitada konkurentsivõime ning jätkata kasvamist.
Kokkuvõttes on Eesti tööturul ees ootamas suuremad muudatused ja väljakutsed, uute töötajate leidmine, nende koolitamine ja töökultuuriga kohandamine on vaid osa sellest. Üks on aga kindel: ettevõtted, kes suudavad kiirelt ja paindlikult kohaneda, jäävad ellu ja saavutavad edu ka muutlikel aegadel.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Viimased uudised
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Ära karda, et su parim töötaja saab liiga nähtavaks. Karda, et ta jääb sinu juures nähtamatuks.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele