Tööajaarvestus biomeetria abil – õiguspärane või töötaja õiguste rikkumine?
Tänapäeval kasutavad paljud tööandjad tööaja fikseerimiseks biomeetriat, näiteks sõrmejäljelugejaid ja näotuvastussüsteeme. Kuid kas töötajal on kohustus oma biomeetrilisi andmeid tööandjale loovutada? Kas tööandja võib neid andmeid tööle tuleku ja sealt lahkumise kontrollimiseks kasutada?
Biomeetriliste andmete töötlemine töösuhtes on keeruline ja seadustega rangelt reguleeritud. Kuigi tööandjal on õigus tööaja arvestust pidada, peab see toimuma viisil, mis ei riku töötaja õigusi ega privaatsust. Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukoha järgi ei saa töötaja nõusolekut biomeetriliste andmete töötlemiseks pidada alati vabatahtlikuks, kuna töösuhte korral pole töötaja ja tööandja võimupositsioonid tasakaalus. Seetõttu peab tööandja pakkuma alternatiivseid lahendusi, mis ei nõua tundlike isikuandmete töötlemist.
Seotud lood
Seejuures võib trahvida nii riik kui ka äripartner.
Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.
Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.
Tööandjad soovivad sageli kontrollida töötajaid biomeetriliste andmete kaudu, näiteks sõrmejälgede abil. Mõnes riigis on see lubatud, mõnes on äsja jõustunud aga piiravad otsused.
Eelmise aasta lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse, mis puudutab täiendavalt terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete töötlemist töökohal.
Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Mööblitööstuse TOPi võitja Tiksoja Puidugrupi juht ja omanik: “Meie välist tööjõudu ei kasuta!”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele