Tööajaarvestus biomeetria abil – õiguspärane või töötaja õiguste rikkumine?
Tänapäeval kasutavad paljud tööandjad tööaja fikseerimiseks biomeetriat, näiteks sõrmejäljelugejaid ja näotuvastussüsteeme. Kuid kas töötajal on kohustus oma biomeetrilisi andmeid tööandjale loovutada? Kas tööandja võib neid andmeid tööle tuleku ja sealt lahkumise kontrollimiseks kasutada?
Seotud lood
Seejuures võib trahvida nii riik kui ka äripartner.
Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.
Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.
Tööandjad soovivad sageli kontrollida töötajaid biomeetriliste andmete kaudu, näiteks sõrmejälgede abil. Mõnes riigis on see lubatud, mõnes on äsja jõustunud aga piiravad otsused.
Eelmise aasta lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse, mis puudutab täiendavalt terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete töötlemist töökohal.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Joove ei tähenda automaatselt õigust tööleping üles öelda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele