Mida tuleb teada töötaja biomeetriliste andmete töötlemisest?
Tööandjad soovivad sageli kontrollida töötajaid biomeetriliste andmete kaudu, näiteks sõrmejälgede abil. Mõnes riigis on see lubatud, mõnes on äsja jõustunud aga piiravad otsused.
Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadid Marja Stina Saaliste, Tambet Toomela ja Erika Tuvike.
Foto: Eversheds Sutherland
Kuigi töötajate biomeetriliste andmete kogumine võib isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 (edaspidi GDPR) vaates olla mõnel juhul lubatud, on Ühendkuningriigi andmekaitseasutus ICO teinud seda praktikat oluliselt piirava otsuse. See omakorda võib mõjutada ka praktika edasist kujunemist Eestis, kirjutavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht, vandeadvokaat Tambet Toomela ning advokaadid Marja Stina Saaliste ja Erika Tuvike.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.