Tööandjad soovivad sageli kontrollida töötajaid biomeetriliste andmete kaudu, näiteks sõrmejälgede abil. Mõnes riigis on see lubatud, mõnes on äsja jõustunud aga piiravad otsused.
- Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadid Marja Stina Saaliste, Tambet Toomela ja Erika Tuvike. Foto: Eversheds Sutherland
Kuigi töötajate biomeetriliste andmete kogumine võib isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 (edaspidi GDPR) vaates olla mõnel juhul lubatud, on Ühendkuningriigi andmekaitseasutus ICO teinud seda praktikat oluliselt piirava otsuse. See omakorda võib mõjutada ka praktika edasist kujunemist Eestis, kirjutavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht, vandeadvokaat Tambet Toomela ning advokaadid Marja Stina Saaliste ja Erika Tuvike.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.