Ärisaladuse reeglite vastu eksimine võib töötajale kalliks maksma minna
Iga töötaja, kellel on ligipääs tundlikule teabele, vastutab selle saladuses hoidmise eest. Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus töötajad võtavad enne lahkumist kaasa ärisaladust sisaldavaid dokumente – ja lõpetavad tööandjaga kohtus.
Seotud lood
2024. aastal tegid Eesti kohtud hulgaliselt praktikat kujundavaid lahendeid tööõiguse vallas.
Seejuures võib trahvida nii riik kui ka äripartner.
Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.
Kohus otsustas, et ärisaladust rikkunud ja konkurendi palgale läinud töötajal tuleb endisele tööandjale maksta kokku üle 28 000 euro trahviks ja õigusabikuludeks.
Tööandja võib töötajalt nõuda ärisaladuse hoidmist ning töötajaga kokku leppida leppetrahvis kohustuse rikkumise puhuks. Mida peab töötaja kohustuse täitmisest teadma ja mida saab tööandja rikkumise korral teha?
Eesti senise kohtupraktika alusel rikutakse kõige sagedamini ärisaladuse hoidmise nõuet siis, kui ettevõtja endine töötaja kasutab talle teatavaks saanud infot konkureeriva ettevõtja juures töötades või enda asutatud uue ettevõtte äritegevuses.
Tänapäeva juht ei vaja rohkem koosolekuid. Ta vajab aega ja ruumi paremate otsuste tegemiseks.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele