Ärisaladuse reeglite vastu eksimine võib töötajale kalliks maksma minna
Iga töötaja, kellel on ligipääs tundlikule teabele, vastutab selle saladuses hoidmise eest. Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus töötajad võtavad enne lahkumist kaasa ärisaladust sisaldavaid dokumente – ja lõpetavad tööandjaga kohtus.
Kohus otsustas, et ärisaladust rikkunud ja konkurendi palgale läinud töötajal tuleb endisele tööandjale maksta kokku üle 28 000 euro trahviks ja õigusabikuludeks.
Tööandja võib töötajalt nõuda ärisaladuse hoidmist ning töötajaga kokku leppida leppetrahvis kohustuse rikkumise puhuks. Mida peab töötaja kohustuse täitmisest teadma ja mida saab tööandja rikkumise korral teha?
Eesti senise kohtupraktika alusel rikutakse kõige sagedamini ärisaladuse hoidmise nõuet siis, kui ettevõtja endine töötaja kasutab talle teatavaks saanud infot konkureeriva ettevõtja juures töötades või enda asutatud uue ettevõtte äritegevuses.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.