Kuidas tagada töösuhtes ärisaladuse piisav kaitse?
Eesti senise kohtupraktika alusel rikutakse kõige sagedamini ärisaladuse hoidmise nõuet siis, kui ettevõtja endine töötaja kasutab talle teatavaks saanud infot konkureeriva ettevõtja juures töötades või enda asutatud uue ettevõtte äritegevuses.
Kohtupraktikast nähtub selge probleemina seegi, et tööandjad ei ole ärisaladuse kohustuse sisu määratlenud piisavalt täpselt. Ärisaladuse kohustuse sisu ja ulatust hakatakse tihtipeale sisustama alles kohtumenetluse raames, mistõttu võib töötaja rikkumise tuvastamine olla äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Eespool toodud probleemi kinnitas ka Riigikohtu hiljutine lahend tsiviilasjas nr 2-20-13897, milles juureldi selle üle, kas tööandja teabe edastamine isiklikule e-posti aadressile on käsitletav ärisaladuse rikkumisena.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele