Kui test muutub tööks – kus jookseb piir ausa hindamise ja tasuta panuse vahel?
Tööandjad näevad iseseisvaid proovitöid kasuliku hindamisvahendina, tööotsijad aga tasuta tööna, mille tulemusi kasutatakse mõnikord ka neid tööle võtmata.
Värbamises on tekkinud hall ala, kus kandidaatide kodutööde ja proovitööde maht ületab sageli mõistlikkuse piiri. Kui tööandja saab väärtust, aga kandidaat ei saa tasu ega tunnustust, tekib õigustatud küsimus: kas see on veel hindamine või juba varjatud tööpäev?
Tasustamata proovitöö värbamisel on kandidaadi ärakasutamine!
Üha sagedamini paluvad tööandjad kandidaatidel teha mahukaid koduseid ülesandeid, ent kui tööandja saab väärtust ja kandidaat ei saa tasu ega tunnustust, tekib õiglane küsimus: kas see on eetiline ja seaduslik?
Ligikaudu 40% inimestest peab oma viimast tööle kandideerimise kogemust heaks või väga heaks, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest tööturu-uuringust. Seevastu viiendik vastanutest on kogenud negatiivset või väga negatiivset kandideerimiskogemust.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.