Ebamõistlikult mahukad proovitööd muudavad kandidaadid ettevaatlikuks

Swedbanki töösuhete ja tasuvaldkonna juht Piret Prangel ütleb, et juba mitu aastat töökuulutustes avaldatud palgavahemikud on toonud nii värbamisse kui ka sisemisse tööjõu liikumisse rohkem selgust ja usaldust – kogemus, millest iga personalijuht enne uue palgaläbipaistvuse direktiivi jõustumist õppida võiks.

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Peaaegu kõik värskele palgaküsitlusele vastanud personalijuhid rõhutavad, et tasupoliitika mõistmine algab läbipaistvusest ja teadlikust juhtimisest.

Paljud tööotsijad seisavad CVd koostades silmitsi küsimusega, kas lisada endast ka foto või mitte? Instari tööandja brändingu projektijuht Birgit Ruunik viis LinkedInis läbi küsitluse, kus 122 Eesti värbajat andsid vastuse: nad soovitavad CV-le pildi lisada. Otsus pole aga nii mustvalge, kui esmapilgul tundub.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.