Ebamõistlikult mahukad proovitööd muudavad kandidaadid ettevaatlikuks

Swedbanki töösuhete ja tasuvaldkonna juht Piret Prangel ütleb, et juba mitu aastat töökuulutustes avaldatud palgavahemikud on toonud nii värbamisse kui ka sisemisse tööjõu liikumisse rohkem selgust ja usaldust – kogemus, millest iga personalijuht enne uue palgaläbipaistvuse direktiivi jõustumist õppida võiks.

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Peaaegu kõik värskele palgaküsitlusele vastanud personalijuhid rõhutavad, et tasupoliitika mõistmine algab läbipaistvusest ja teadlikust juhtimisest.

Paljud tööotsijad seisavad CVd koostades silmitsi küsimusega, kas lisada endast ka foto või mitte? Instari tööandja brändingu projektijuht Birgit Ruunik viis LinkedInis läbi küsitluse, kus 122 Eesti värbajat andsid vastuse: nad soovitavad CV-le pildi lisada. Otsus pole aga nii mustvalge, kui esmapilgul tundub.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.