Uue töö leidmine ei ole enam kiire otsus, vaid pikk ja mitmeetapiline protsess. Värske uuringu järgi peab koguni 91% tööotsijatest töö leidmist keeruliseks.
IKT-tööturg on teinud kannapöörde – kui veel hiljuti dikteerisid palgataset arendajad, siis nüüd on hinnas tehisaru ja küberturbe kompetents. Tööandja jaoks tähendab see nii kulusurvet kui ka vajadust muuta värbamisloogikat.
Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.
Lisatud kommentaarid tööturu eksperdilt ja eelmise hooaja praktikandilt!
"Eelmisel aastal kandideerisin enam kui 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.