Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.
Maailma tööandjad palkavad nelja aasta kiireimas tempos, kuid Euroopa ettevõtted püsivad ettevaatlikud. Eesti tööandjad seisavad silmitsi vastuoluliste signaalidega, mis muudavad värbamise keeruliseks.
Edukad ideed ei sünni alati koosolekulaua taga. Igapäevasest töökeskkonnast välja astumine annab meeskonnale võimaluse vaadata harjumuspärastele küsimustele värske pilguga, võtta aega sisulisteks vestlusteks ning ühendada töö teadliku taastumisega. Nii võib tavalisest seminaripäevast kujuneda midagi palju enamat kui lihtsalt järjekordne kohtumine kalendris.