Palgaootus kerkis 2300 euroni, kuid töötajad ise palgatõusu ei usu
Töötajate palgaootus on aastaga kasvanud 200 euro võrra, kuid enamik ei pea soovitud töötasu saavutamist lähiajal tõenäoliseks. Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee uuring näitab, et tööturu jõujooned on endiselt tööandjate kasuks.
Värske 6300 vastajaga küsitlus näitab, et palgaga rahulolematus ja halvenenud toimetulek hoiavad töötajad tööturul aktiivsena. Pea iga teine otsib praegu aktiivselt tööd või jälgib tööpakkumisi, samal ajal kui vaid viiendik ei ole uutest võimalustest huvitatud.
Palgakasv jõudis esimeses kvartalis kõigisse maakondadesse, kuid samal ajal oli palgatöötajaid aastatagusega võrreldes 5000 võrra vähem. Värsked palgaandmed koos ökonomistide kommentaaridega näitavad, et tööandja jaoks ei tähenda tõusev palk ainult suuremat tööjõukulu, vaid ka hinnasurve, maksusüsteemi muutuste ja sektorite erineva käekäigu koosmõju.
Palgalõhe kandub otse üle pensionilõheks. Nii riik kui inimesed ise saavad siin paljugi ära teha, kirjutab SEB erakliendi kindlustus- ja pensionilahenduste ekspert Katrin Laks Äripäevas.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.