Juristid paindlikust tööajast: Soomes on ammu kasutusel 0-tunnised lepingud ja orjandus pole tagasi tulnud
Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Muudatusega luuakse töölepinguseadusesse paindliku tööaja kokkulepe, mille järgi lepivad tööandja ja töötaja kokku tööajavahemikus (nt 10-40 tundi nädalas). Tööandja peab tagama minimaalse tunnikoormuse (näiteks 10 tundi nädalas), ülejäänud tunnid on töötajale vabatahtlikud kuni täistööajani. Kokkulepe peab olema kirjalik, seejuures töötajal on õigus lisatundidest alati keelduda ning üldjuhul makstakse talle vähemalt 1,2-kordset tunnitasu alammäära.
Seotud lood
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.
Iga neljas põhikooli lõpetaja ei saavuta edasiõppimiseks vajalikku taset, samal ajal on noorte töötus Eestis 25%. Tööandjad leiavad, et tööaja piirangud ei lahenda probleemi, vaid takistavad noortel töökogemuse omandamist.
Riigikogus menetluses oleva paindliku tööaja eelnõu (millega tööaja moodustaksid kohustuslikud ja võimalikud lisatunnid) kasulikkus sõltub tasakaalu leidmisest paindlikkuse ja turvalisuse vahel – ainult nii saab sellest kujuneda tööelu kvaliteeti päriselt parandav lahendus.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
1
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
2
5
Viimased uudised
Inimese üldine psühholoogiline toimevõimekus on maksimaalne vanuses 55–60 eluaastat.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Mehed töötavad stabiilsemalt, kuid panustavad pereellu ja enesetäiendamisse vähem!
Uuel aastal on valitsussektori palgatõus oodatust suurem.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele