Juristid paindlikust tööajast: Soomes on ammu kasutusel 0-tunnised lepingud ja orjandus pole tagasi tulnud

Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.

Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.

Iga neljas põhikooli lõpetaja ei saavuta edasiõppimiseks vajalikku taset, samal ajal on noorte töötus Eestis 25%. Tööandjad leiavad, et tööaja piirangud ei lahenda probleemi, vaid takistavad noortel töökogemuse omandamist.

Riigikogus menetluses oleva paindliku tööaja eelnõu (millega tööaja moodustaksid kohustuslikud ja võimalikud lisatunnid) kasulikkus sõltub tasakaalu leidmisest paindlikkuse ja turvalisuse vahel – ainult nii saab sellest kujuneda tööelu kvaliteeti päriselt parandav lahendus.

Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.