Eesti trüki- ja pakenditööstuse ettevõtted on sunnitud aina enam välistööjõu poole vaatama. Tööjõuprobleem saaks olulist leevendust, kui suudaksime koostöös haridusasutustega luua spetsiifiliste erialaste ja uute oskuste omandamiseks vajalikke täiend- ja ümberõppevõimalusi, kirjutab Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi värskes Äripäeva Infopanga trükitööstuse konkurentsiraportis.
- Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi Foto: Erakogu
Eesti trüki- ja pakenditööstus on hoidnud aasta alguses prognoositud mõõdukat optimismi ning 2023. aasta esimeste kuude majandustulemused näitavadki positiivset trendi. Hetkel on sektor olukorras, kus suuremad energia- ja tarneahelakriisid on seljatatud ning tekkinud on teatav stabiilsus, mis võimaldab hetkeks hinge tõmmata ja vaadata ka investeeringuvajaduste ja -võimaluste ning uutele turgudele laienemise suunas.
Enim kasvupotentsiaali näevad ettevõtted ikka välisturgudel ning määravaks eduteguriks on konkurentsivõime. Samas, tulevikuväljavaade on jätkuvalt ebaselge, mis sunnib ettevaatlikkusele.
Värske trüki- ja pakenditööstuse konkurentsiraportiga saad tutvuda Äripäeva Infopanga konkurentsiraportite keskkonnas
SIIN.
Kogu sektorit mõjutavad rohepööret suunavad ELi direktiivid ja regulatsioonid, millega kohandumiseks vajavad ettevõtted täiendavat ressurssi. Paras väljakutse on hoomata kogu regulatsioonide mõju ja kaasnevaid kohustusi, piiranguid ja nõudeid aruandlusele.
Erialaliit saab regulatsioonides orienteerumisel liikmetele tuge pakkuda, kuid eelnõude menetlusperioodil jääb liitude (ja ettevõtete) kaasatus väheseks. Eelnõude maht ja seisukoha kujundamiseks antud aeg ei võimalda sisulist analüüsi ning jääb tunne, et Eesti seisukohad ELi regulatsioonide eelnõudele on väga üldised ja valdkonna esindajatega sisuliselt läbi arutamata, kuigi nende regulatsioonide mõju Eesti majanduskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele saab olema väga oluline.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.