Eesti trüki- ja pakenditööstuse ettevõtted on sunnitud aina enam välistööjõu poole vaatama. Tööjõuprobleem saaks olulist leevendust, kui suudaksime koostöös haridusasutustega luua spetsiifiliste erialaste ja uute oskuste omandamiseks vajalikke täiend- ja ümberõppevõimalusi, kirjutab Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi värskes Äripäeva Infopanga trükitööstuse konkurentsiraportis.
- Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi Foto: Erakogu
Eesti trüki- ja pakenditööstus on hoidnud aasta alguses prognoositud mõõdukat optimismi ning 2023. aasta esimeste kuude majandustulemused näitavadki positiivset trendi. Hetkel on sektor olukorras, kus suuremad energia- ja tarneahelakriisid on seljatatud ning tekkinud on teatav stabiilsus, mis võimaldab hetkeks hinge tõmmata ja vaadata ka investeeringuvajaduste ja -võimaluste ning uutele turgudele laienemise suunas.
Enim kasvupotentsiaali näevad ettevõtted ikka välisturgudel ning määravaks eduteguriks on konkurentsivõime. Samas, tulevikuväljavaade on jätkuvalt ebaselge, mis sunnib ettevaatlikkusele.
Värske trüki- ja pakenditööstuse konkurentsiraportiga saad tutvuda Äripäeva Infopanga konkurentsiraportite keskkonnas
SIIN.
Kogu sektorit mõjutavad rohepööret suunavad ELi direktiivid ja regulatsioonid, millega kohandumiseks vajavad ettevõtted täiendavat ressurssi. Paras väljakutse on hoomata kogu regulatsioonide mõju ja kaasnevaid kohustusi, piiranguid ja nõudeid aruandlusele.
Erialaliit saab regulatsioonides orienteerumisel liikmetele tuge pakkuda, kuid eelnõude menetlusperioodil jääb liitude (ja ettevõtete) kaasatus väheseks. Eelnõude maht ja seisukoha kujundamiseks antud aeg ei võimalda sisulist analüüsi ning jääb tunne, et Eesti seisukohad ELi regulatsioonide eelnõudele on väga üldised ja valdkonna esindajatega sisuliselt läbi arutamata, kuigi nende regulatsioonide mõju Eesti majanduskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele saab olema väga oluline.
Enimloetud
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele