Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega arutati ettevõtjate ettepanekuid valmivasse koalitsioonileppesse. Oluliseks teemaks on tõusnud oskustöötajate kättesaadavus.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Tööandjate keskliidu sõnul on tööjõupuudus nii tõsine, et isegi mõõdukalt suurenev sisseränne ei ole oht, vaid hädavajalik samm – just selleks, et maksta palka õpetajatele, arstidele ja hoida riiki töös.
Eestis napib üha enam perearste, õdesid ja vaimse tervise spetsialiste, samal ajal kui tervishoiutöötajad töötavad mitmel kohal ja teevad ületunde. Arenguseire Keskuse raport hoiatab: tööjõupuudus võib pikendada patsientide ooteaegu ja vähendada tervishoiusüsteemi võimekust.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.