Tööandjate keskliidu sõnul on tööjõupuudus nii tõsine, et isegi mõõdukalt suurenev sisseränne ei ole oht, vaid hädavajalik samm – just selleks, et maksta palka õpetajatele, arstidele ja hoida riiki töös.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Eestis napib üha enam perearste, õdesid ja vaimse tervise spetsialiste, samal ajal kui tervishoiutöötajad töötavad mitmel kohal ja teevad ületunde. Arenguseire Keskuse raport hoiatab: tööjõupuudus võib pikendada patsientide ooteaegu ja vähendada tervishoiusüsteemi võimekust.
Hiljutisel majandusjulgeoleku konverentsil jäid kõlama nii siseministri kui info- ja tehnoloogiaministri poolt öeldud sõnad, et oluline osa majandusjulgeolekust on kvalifitseeritud tööjõu kaasamine. Ning eriti oluline on, et kõik mõistaksid seda vajadust ühtmoodi, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.