Välistalent Eestis: ettevõtete päris kogemused ja õppetunnid

Üha rohkem Eesti ettevõtteid seisab silmitsi küsimusega, kuidas leida ja hoida tipptalenti. Tööjõupuudus, eriti spetsiifiliste oskustega ametikohtadel, on reaalsus pea igas sektoris.
Välistalent Eestis: ettevõtete päris kogemused ja õppetunnid
  • Foto: Rene Lutterus
Selleks, et teemat laiemalt avada, korraldasid Work in Estonia ja PARE septembri keskpaigas seminari, kus arutleti olulistel teemadel nagu juhtimiskvaliteet, välistalendi kaasamine ja motiveerimine.

Seotud lood

Uudised
  • 24.09.25, 10:24
Tööjõupuudus sunnib tegutsema, kuid otsuseid tuleb teha andmete, mitte kõhutunde põhjal
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Uudised
  • 25.03.25, 10:54
Oma jõududega me välja ei vea – vältimatu on kaasata välistöötajaid
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Arvamused
  • 05.01.24, 13:13
Lev Dolgatsjov: välistalente tuleb Eestisse tuua senisest viis korda rohkem
On ilmselge, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegusele tööjõuturu ootustele. Olgem ausad – meie majandus on hädas ja kõikvõimalike maksude ralliga me oma probleeme ei lahenda.
Uudised
  • 28.03.24, 16:12
Iduettevõtetes töötavad välismaalased teenivad keskmisest üle kahe korra enam
Välismaalaste asutatud idufirmad tasusid Eestis mullu 10,3 miljonit eurot makse, mida on 8% enam võrreldes aasta varasemaga. Välisasutajate asutatud iduettevõtete käive oli aga mullu 105,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 25%.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele