- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Tehnikaülikool – kool, kus õpetatakse mõtlema
Tallinna Tehnikaülikooli on Eesti suurim majandusõpet andev ülikool, kus on majandusharidust antud juba alates 1941. aastast. 2017. aastast kuuluvad TTÜ uuenenud majandusteaduskonda senine majandusteaduskond ja temaga ühinenud 1994. aastal moodustatud sotsiaalteaduskond. TTÜ töö tagab Eesti majanduse ja ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime praegu ja tulevikus. Lisaks akadeemilisele õppele on TTÜ-s olemas ka täienduskoolitused, millest räägib lähemalt majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi professor Jaan Alver.
Mitte ükski ettevõte pole pankrotti läinud sellepärast, et kasumiaruanne kahjumit näitab, vaid ikka sellepärast, et pole raha oma võlgu tasuda.
Miskipärast kipub sõnal „teooria” eesti keeles halb maik olema. Tegelikult on teooria väga huvitav ja õpetab erialaliselt mõtlema, võib öelda, et raamatupidamise teooria on raamatupidamise filosoofia. Teoorias õpitakse vastama küsimustele, miks nii on õige, aga teisiti vale, miks tehakse ühtmoodi, mitte teisiti. Asjades on lubatud kahelda – me teame, et meil on tekkepõhine raamatupidamine, aga elu kipub käima kassapõhiselt. Võib-olla peaks raamatupidamine siis samuti kassapõhine olema, kui elu ise kipub kassapõhine olema?
Kellele ja milleks on mõeldud täienduskoolitused?
Eespool toodud küsimustele vajab iga raamatupidaja vastuseid ja täienduskoolitus on koht, kust just vastuseid leida võibki. Täienduskoolituses õpetatakse kahel tasemel. Esimene tase on algajatele, seda nimetatakse raamatupidaja-finantsisti koolituseks. Teine, kõrgem tase on pearaamatupidaja-finantsjuhi täiendkoolitus, kus on tegemist juba kogenud raamatupidajatega ja finantsjuhtidega, kel olemas praktilised kogemused raamatupidajatena, kuid kes soovivad oma teadmisi veelgi laiendada. Eriti teises tasemes võib loenguid pidada n-ö konsultatsioonideks, sest alati saab lektori või teiste õppuritega arutelu pidada ja kogemusi vahetada, õppur ei pea tööelus tekkivate küsimuste puhul kuhugi eraldi pöörduma, vaid saab ühise arutelu ja teiste kogemuste põhjal vajalikke vastuseid.
Raamatupidaja-finantsisti kursusel on 372 kontakttundi, õpe kestab üheksa kuud ning õppetöö toimub iga nädala reede õhtuti ja laupäeviti. Pearaamatupidaja-finantsjuhi kursusel on 152 kontakttundi, õppetöö toimub laupäeviti keskmiselt 2 korda kuus. Mõlema koolituse kõiki õppemooduleid saab TTÜ koolituskalendris ka eraldi valida. Raamatupidaja-finantsisti kursuse õppeainetes teadmiste kontrolli sooritamisel saab tulemusi hiljem bakalaureuse- või magistriõppesse õppima asumisel üle kanda. Mõlemad kursused on ka olulisel määral ettevalmistuseks raamatupidaja kutseeksamile.
Mõlema taseme jaoks on välja töötatud veel eraldi oma tasemed ja võimalik on lõpetada eksamiga. Kui inimene tahab hiljem minna TTÜ-sse bakalaureuse- või magistriõppesse, on tal mõni aine juba võetud ja hinne saadud, neid hindeid saab edasistel õpingutel ka arvestada. Mõlemad kursused on mingil määral ettevalmistuseks ka raamatupidaja kutseeksamile.
Uuri lisa!
Lisainfo TTÜ-s pakutavate täienduskoolituste kohta leiad SIIT!
Õpitakse mõtlema
Raamatupidamine on rakenduslik valdkond, väga elulähedane ja praktikaga seotud, samas on öeldud, et igal rakendusvaldkonnal on oma teooria kui alus, millele hakatakse looma. Raamatupidamises ei tule kõne alla pilvedes hõljumine, segase jutu ajamine ega elukauge lähenemine. Raamatupidaja on väga tark ja kohusetundlik inimene, lähtub seadustest ja erinevatest ettekirjutustest. Selge on aga see, et teoreetilist kontseptsiooni praktikas töötavale raamatupidajale anda ei saa. Siin tulebki mängu metoodilise juhendi koostamine, mis lähtub ideest, aluskontseptsioonist ja mille järgi siis peab töötama hakkama. See ongi see ühendus teooria ja praktika vahel, mis miskipärast alati ära unustatakse.
TTÜ üks eesmärk on õpetada inimestele, kuidas midagi teha, mitte lihtsalt selgitada, mida teha. Samuti on ülikooli suur soov, et lõpetajad, sh ka täienduskoolituse lõpetanud, loetakse TTÜ vilistlasteks ja nad oleksid võimalised töötama ka välismaal spetsialistina. Just sel põhjusel püütakse haridus anda korraga kahes keeles – loengud ja õpe on eesti keeles, samas on mitme aine õpikud inglise keeles, sest eestikeelne erialane kirjandus lihtsalt puudub.
Baltikumi juhtiv kõrghariduse andja majanduse, õiguse ja avaliku halduse valdkondades
TTÜ majandusteaduskonnas omandatavas hariduses on teoreetilised teadmised hästi tasakaalustatud praktikas vajaminevate oskustega, õppejõudude hulgas on rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlased ja oma valdkonna silmapaistvad praktikud mitte ainult Eestist, vaid ka välisriikidest. Peaaegu kõigil õppejõududel on praktikas töötamise kogemus, samuti leidub neid, kes on ära teinud audiitori kutseeksami.
Kõrgetasemeline haridus tagab lõpetajatele parimad võimalused tööks spetsialistide ja juhtidena nii era- kui avalikus sektoris, samuti rahvusvahelistes organisatsioonides. Tööjõuturu vajadustele vastavad laiapõhjalised teadmised ja oskused tagavad TTÜ lõpetajatele eelised eduka karjääri kujundamiseks ja tipp-palkadeks tööelus. Selle üheks aluseks on ülikoolist eluks kaasa saadav suhtevõrgustik, mis lisaks majandusteaduskonna lõpetajatele haarab ka IT-inimesi, loodusteaduste spetsialiste ja insenere.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
3
5
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
6
Ära karda, et su parim töötaja saab liiga nähtavaks. Karda, et ta jääb sinu juures nähtamatuks.
Viimased uudised
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Üritused
Hetkel kuum
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele