Uuring: Töö on kõige vajalikum neile, kes on sellega kõige vähem rahul
Eestis peab tasustatud tööd väga tähtsaks ligi kuus inimest kümnest. Samal ajal on tööga rahulolu nende seas, kes majanduslikult toime ei tule, märgatavalt madalam kui neil, kelle sissetulekud võimaldavad hakkama saada.
Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi või mõni uus digilahendus. Need võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt juhtimise lauale toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb? Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.
15 küsimust, et mõista, kas su organisatsioon loob tööheaolu või ainult pakub hüvesid!
Tööheaolu ei parane kampaaniate ega hüvedega, kui töö ise on halvasti korraldatud. Töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling jagab 15 praktilist küsimust, mida silmas pidades saab personalijuht tööelu kvaliteeti süsteemselt parandada.
Vaid iga viies töötaja soovitaks kindlalt oma praegust tööandjat ning ligi pooled ei soovitaks teda üldse. Töötaja soovitamisvalmidust mõjutavad palgast enam organisatsiooni hoolivus, juhtimiskvaliteet ja sobiv töökultuur, näitab CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring.
Eesti töötajate ja tööotsijate seas korraldatud tööturuküsitlus näitab, et töötajad on üldiselt oma tööalase iseseisvusega rahul ning peavad seda üheks olulisemaks töökeskkonna omaduseks.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.