Kuvariga töötades jälgi pea ja kaela asendit

Mõistlik aeg arvutiga töötada on 45 minutit, seejärel tuleks teha 15-minutiline paus, et anda oma silmadele võimalus puhata ja hoida ära sundasendist tingitud lihaspinged. Pauside ajal on soovitav püsti tõusta ja end kas või vähesel määral liigutada. Arvutiga töötades ei ole kannatajaks ainult silmad, vaid kogu organism. „Pidevast istumisest tulenevad sundasendid, õlavöötme ülepinge ning peavalud,” loetleb töökeskkonnaspetsialist Margit Parmas võimalikke, levinumaid tagajärgi.

Laua kõrguse muutmine on tooli asendi reguleerimisest mugavam

Tihtipeale tehakse kontorisse üks ja üldine mööblivalik, arvestamata töötajate erinevat kasvu või keha proportsioone. Tooli üldise asendi ja käetugede kõrguse muutmisega on Margit Parmase sõnul võimalik leida endale küll optimaalne tööasend, kuid märksa mugavam oleks muuta laua kõrgust ja miks mitte töötada üldse vahepeal ka püsti. „Viimasel ajal on märgata, et kontoritesse uut mööblit soetades võetakse üha enam kasutusele muudetava kõrgusega töölaudu. Nende hind on tavapärase kontorilauaga võrreldes kallim, kuid mitte kulukam, kui arvestada võimalikke kaasnevaid kulutusi töötaja tervise taastamisele või teisest küljest haiguspäevadeks talle asendaja leidmisele, tegemata jäänud tööst rääkimata,” ütleb Parmas. Kui töölaua kõrgus on sobiv, tasub üle vaadata kuvari asetus laual. Tähtis on jälgida, et kuvar ei oleks tõstetud liiga kõrgele. „Enne muudetava kõrgusega kuvarite tulekut püüti selle asendit sättida, tõstes kuvari alla paberipakke või raamatuid. Tegelikkuses on silma normaalse niiskuse säilitamiseks soovitatav vaadata pigem allapoole – silm saab normaalselt pilkuda, ei teki kuiva ja ärritunud silma sündroomi, lisaks on pea ja kael oma loomulikus asendis,” kirjeldab Parmas.

Ekraaniga töötades tasuks seadistada selle heledus ja kontrastsus sobivaks ruumi valgustusega, ekraani pind peaks olema puhas.

Kannatajaks pole ainult silmad

Tahvelarvuti ja nutitelefoni kasutamisega seoses on tekkinud täiesti uus seisund, mida nimetatakse n-ö nutikaelaks. „Väikest ekraani hoitakse tavaliselt käes, kuid tavapäraselt ka süles, seega pidev alla vaatamine ning pea hoidmine ette- ja allapoole suunatult mõjub üsna valusalt. Kui arvestame, et inimese pea kaalub 4–5 kg ja kui see on kallutatud 15 kraadi ettepoole, on surve lülisamba kaelaosale 12 kg. 30 kraadi puhul teeb see umbes 18 kg ja 45 kraadi puhul juba koguni 22 kg,” selgitab Parmas.

Pikka aega järjest niisuguses asendis olemine ei mõju kahjulikult mitte üksnes selgroole, vaid ka kaelale – tekib kühm, mida nimetataksegi nutikaelaks. Seevastu kuvariga töötamiseks ettenähtud õige asendi puhul on pea otse kaela kohal ja äärmisel juhul võib valest kehaasendist pingesse minna õlavööde,” sõnab Parmas. See on tema sõnul ka põhjus, miks kontoris ei soovitata pidevalt töötada sülearvutiga – ekraan on väiksem, endale lähemal, pea ette- ja allapoole suunatud.

Uinutakse, ekraan käes

Kahetsusväärsel kombel on paljudele sugenemas harjumus õhtuti tahvelarvuti või nutitelefoniga koguni uinuda. „Tihti viiakse tööd koju, ja mis veelgi hullem, uinutakse, ekraan käes. Eredaid ekraane vaadates arvab aju, et päev kestab edasi, uneks vajaliku hormooni melatoniini tootmine häirub, keha ei suuda minna puhkerežiimile,” loetleb Parmas sündmuste ahelat inimese kehas. „Tekivad unehäired, edasi  krooniline väsimus, väljamagamatus, pinged tööl ja isiklikus elus, koguni depressioon,” lisab ta. Kaotatud tervise taastamise aeg kipub olema kahekordne, kuludest ja töövõimest rääkimata.

Vaata lisaks Tööelu portaali teemalehte arvutiga tööst ja ergonoomiast.

Allikas: Tööelu.ee