Eesti probleem pole targad naised, vaid lollid mehed

Pärna sõnutsi ei tea keegi täpselt, mida tulevik toob, ent samas saab ja tuleb tulevikuks natuke rohkem valmis olla. Ta tõi näite, et aastal 2004 ei eksisteerinud kümmet 2020. aastal enim nõutud ametikohta. „Praegu on oluline T-tüüpi haridus – oled ühel alal süvaspetsialist, ent sul on laiad teadmised ka muudest aladest,” selgitas Pärna.

„Tänapäeval ei ole vaja universaale, inimesi, kes on õppinud natuke kõike. Samas tasub vaadata ka väljapoole oma sektorit ja jälgida, mis seal on tehtud. Vaadake, kuidas juhitakse Odini sõdalasi või püramiidskeeme. Me ei pruugi austada nende põhimõtteid, ent samas võivad nende mudelid töötada,” rääkis Pärna ja lisas, et mõnikord aitab vaimu värskena hoida ka see, kui palgata inimesi teistest valdkondadest.

Eesti probleem pole targad naised, vaid lollid mehed Eesti probleemidest rääkides tõi Pärna välja, et probleemiks pole targad naised, vaid lollid mehed. „Samas ei saa tarku mehi juurde sellega, et latt lastakse alla. Noored poisid ei taha koolis käia sellepärast, et loovus drillitakse välja. Kool on liiga kandiline, et tulevased meestalendid sealt läbi läheks. Lati alla laskmine on pool rehkendust, muuta tuleks kogu õppeprotsessi,” tõdes Pärna.

Vabakutselisus on tõusev trend

Juba kolmandik tööturust (umbes 53 miljonit inimest) on vabakutselised ja see on tõusev trend. „Üks põhjus on see, et iga inimene on milleski väga hea ja samas nõrgem teisel alal, milles on jälle keegi teine super.  Vabakutselisuse eelis on see, et inimene saab teha 100% tööd, milles ta on tõeliselt kompetentne, mitte ei pea palgatöö vahepeal midagi suvalist tegema ja aega raiskama.” Samas on sellise hektilise meeskonna juhtimine tõeline väljakutse.

Y-generatsioon tahab olla oma aja ja koha peremees

Pärna rääkis, et tööturul on dominantseks saanud Y-generatsioon, kellele on omane mõtteviis, et pole midagi hullemat, kui töötada mõttetu asja kallal. „Samas võib iga töökoha lahedaks mõelda ja juhi roll ongi ettevõte töötajale atraktiivseks muuta,” toonitas Pärna.

Teine sellele generatsioonile iseloomulik joon on soov olla oma aja ja koha peremees. Pärna soovitas selles seltskonnas terade sõkaldest eristamiseks küsida inimestelt, mis on tehtud ja mis on ÄRA tehtud ehk lõpule viidud. Nii saab paremini aru, kas inimene läheb lõpuni või ongi ainult protsessi nautleja.

„Lõpuks on oluline meeles pidada, et head inimesed tulevad tööle teiste heade inimestele peale. Küsimus on ainult selles, kuidas meelitada enda juurde esimene ring tõeliselt häid töötajaid,” võttis Pärna teema kokku.

Allikas: raamatupidaja.ee

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee