17. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui Realo uuris teenindusjaama juhtidelt nende põlvlondade kohta, oli reaktsioon selline, et nemad peavad tänapäeva noortele õpetama, kuidas nuga ja kahvlit käes hoida. „Enne algas inimeste koolitamine kõrgemalt tasemelt, teenindusjaamade juhid ei pidanud inimestele õpetama põhiasju, näiteks seda, kuidas kasutatakse põrandaharja,” selgitas Realo. Ta märkis, et sellel põlvkonnal on kodus robottolmuimeja ja -muruniiduk ning nad ei ole kunagi näinud, kuidas harjaga põrandat puhastatakse.

Lühikesed tööjuhendid

Statoil näeb vaeva selle nimel, et toota uuele põlvkonnale kolmeminutilisi e-koolituse videoklippe, sest neile ei ole mõtet toota pabermaterjali. Videoga peab neile selgeks tegema, kuidas praadida vorsti ja mida on vaja teada tööst toiduäris. Realo sõnul on see neile uus väljakutse.

„Uue põlvkonna juures on hea see, et kui neile algusest peale selgitada, miks on miski vajalik, siis see läheb neile korda, kuna nad on keskkonnasõbralikud ja hoolivad inimesed,” rääkis Realo. Ta tõi näiteks, et kui noortele selgitada, et valel temperatuuril valmistatud vorst võib tekitada inimesele toidumürgistuse ja rasedale midagi veel hullemat, siis see jääb neile meelde ja seetõttu on nad hoolsad nende asjade täitmisel.

Samuti peavad noortele kirja pandud reeglid olema võimalikult lühikesed ja ülesanded peaksid olema nutiseadmetes. „Me juba katsetasime mõningates teenindusjaamades külmikute temperatuuri kontrolli nutiseadmega. Lisaks teeb teenindaja pärast tualeti koristamist tualetist pilti ja saadab selle süsteemi. Seal on näha, mis kell koristamas käidi ja mis seisukorras tualett töötajast maha jäi. Noortele see väga meeldib.”

Loe lähemalt põlvkondade erinevustest ning sellest tulenevatest raskustest ja eelistest Kaubandus.ee-st!

Autor: Maarit Eerme, Kaubandus.ee toimetaja