Mida võib töölepingu läbirääkimistel küsida?

Sellise küsimuse esitamisel peab tööandja põhjendama, miks on säärane info vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks kui otsitakse töötajat religioossesse ühendusse, võib tööandjal olla põhjendatud huvi töölesoovija religioossete vaadete suhtes või kui politseiteenistusse astumise üheks eelduseks on politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli läbimine, siis on tööandjal asjakohane uurida kandidaadi terviseseisundi kohta.

Tööandjal on oluline mõista, mis tegurid määravad uue töötaja edu tööülesannete sooritamisel. Mitme lapse olemasolu ei tähenda automaatselt, et isik ei tule tööga toime. Töötaja võib, vastupidi, olla väga leidlik erinevate olukordade lahendamisel.

Samuti ei tähenda esitatud loetelu, et tööle kandideerija ei võiks mõnel mainitud punktil töölepingueelsetel läbirääkimistel peatuda. Kui on ette näha, et väikeste laste tõttu võiks leppida kokku tööpäeva hilisemas alustamises, siis tasuks edasiste probleemide vältimiseks sellest ka rääkida.

Tööandja seisukohast aitab hilisemaid vaidlusi vältida ka tööülesannete läbirääkimine ning selle käigus kandideerijalt küsimine, kas tal on või võib olla raskusi mõne tööülesande täitmisega. Ühtlasi võiks ka töökuulutus sisaldada piisavalt infot töö iseloomu kohta, et inimesel oleks võimalik eelnevalt hinnata oma tegelikku võimekust. Põhjaliku töökuulutuse koostamine aitab tööandjal panna paika selged valikukriteeriumid ning muuta värbamisprotsessi võimalikult läbipaistvaks.

Kui tööle kandideerija kahtlustab, et teda on värbamisprotsessis diskrimineeritud ning ta soovib teada kõrvalejätmise põhjust, siis peab tööandja andma talle kirjaliku seletuse, milles põhjendab oma värbamisotsust. Seal tuleb selgitada, millistel alustel valiti sobivaim töötaja, miks jäeti kõrvale päringu esitaja või mille poolest olid teised kandidaadid sobivamad.

Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee

Allikas: Tööelu.ee