Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna esitab homme Vabariigi Valitsusele sotsiaalministeeriumis valminud pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi ja sellele põhinevad ettepanekud. Muudatusettepanekud, mida neljapäeval valitsuses arutatakse, ei mõjuta praeguseid pensionäre, küll aga plaanitakse aastaks 2040 tõsta pensioniiga 70 eluaastale.
- 70-aastaselt pensionile? Foto: pixabay.com
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul tuleb varakult ette mõelda. „Midagi muutmata oleks Eestis tulevikus väga palju väikest pensioni saavaid inimesi ja seepärast peame juba täna tunnistama, et uued lahendused on vajalikud,” ütles Tsahkna. „Neljapäeval valitsuses tehtavad otsused ei mõjuta meie praeguseid pensionäre, küll aga aitavad tagada ka tulevastele põlvkondadele adekvaatse pensioni.”
Valitsusele esitatavas memorandumis tuuakse välja, et praeguste rahvastikuprotsesside jätkudes oleks aastaks 2060 Eestis peaaegu sama palju pensionäre, kui on töötajaid. Kui 30 aastat tagasi oli ühe pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis 2016. aastal on see suhe umbes 3,1 ning prognooside kohaselt aastal 2060 umbes 1,5. Pensionide puhul on aga suureks mõjutajaks tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks.
Analüüsis on ettepanekud, mis puudutavad pensioniea tõusu, pensionivalemi muutmist ning paindlikku pensioni.
Sotsiaalkaitseministri sõnul peab ka II samba tootlikkus kasvama. „Eesti kohustuslike ehk teise samba pensionifondide turg, kus praegu tegutseb vaid neli fondivalitsejat, vajab tihedamat konkurentsi. Eesti pensionifondide tasud on olnud kõrged ning muudatused on vajalikud, et muuta pensionikogumist inimestele soodsamaks. Rahandusminister esitas äsja valitsusele eelnõu, mis teeb mitu olulist muudatust konkurentsi soodustamiseks. Esiteks soodustab eelnõu uute fondivalitsejate turule lisandumist. Teiseks langeb oluliselt osakute tagasivõtmistasu, mida tuleb maksta pensionifondi vahetamisel,” rääkis minister Tsahkna.
Riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs ja muudatusettepanekute tegemine on osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist.
Allikas: Sotsiaalministeerium
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
6
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele