Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötukassalt töötajale – uued võimalused oskuste täiendamiseks
Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud uue tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele. Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa.
Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Paljud uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab kõige enam sobivate oskustega töötajate põud. Ka teiste riikidega võrreldes on meie tööandjad tööjõu leidmise osas märksa pessimistlikumad – IMD konkurentsivõime raporti kohaselt oli Eesti 2014. aastal kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse osas 60 riigi võrdluses alles 57. kohal. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.
Oskuste põud puudutab ka tänaseid töötajaid. Näiteks 2015. aastal ei olnud rohkem kui veerandil töötajatest eri- või kutsealast haridust ning üle kolmandiku töötajatest oli selle omandanud enam kui kaks aastakümmet tagasi, mil lõputööd trükiti veel kirjutusmasinaga. Oma eesti keele oskust pidas väheseks ligi viiendik töötajatest. Tehnoloogia kiire areng on kahandanud mitmeid tegevusalasid ning muutnud kasutuks nii mõnedki kord omandatud oskused. Kehvema hariduse, nappide või vananenud oskustega töötajatel on suurem risk kaotada töö – läbi aastate on Eestis olnud töötuse määrad kõrgemad erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega, vähese töökogemusega, aga ka terviseprobleemidega silmitsi seisvatel inimestel. Uue tööhõiveprogrammi keskmes ongi töötajate oskuste arendamine, arvestades muutuva vajadusega.
Töötajatele täienduskoolitus või tasemeharidus Töötajatele on uues programmis oma oskuste arendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks kaks uut võimalust: täiendusõpe koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemise toetus. Need on mõeldud eelkõige töötajatele, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem risk kaotada töö. Siia kuuluvad näiteks inimesed, kellel ei ole eri- või kutsealast haridust või kelle oskused on aegunud või kes on terviseseisundi tõttu sunnitud ametit vahetama.
Tööelus jätkamist toetava koolituse vajadust hindab ja aitab sobivat koolitust leida töötukassa karjäärinõustaja. Töötaja saab kokkuleppel töötukassaga valida sobiva kursuse töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate täienduskoolituste seast. Töötukassa tasub töötaja koolitus(t)e eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul.
Toetatakse siiski vaid sellistel ametikoolitustel osalemist, millel omandatavate oskuste järele on tööturul nõudlus. Parimad andmed selle kohta, milliste oskustega töötajaid napib, leiab praegu Kutsekoja tehtud valdkondlikest tööjõuvajaduse uuringutest. Näiteks valmisid sel aastal tööjõuvajaduse uuringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö ning metalli- ja masinatööstuse kohta. Igal aastal lisanduvad uued valdkonnad ning sedamööda laieneb ka töötukassa pakutavate ametikoolituste valik. Kuna edukus tööturul sõltub ka põhioskustest, toetatakse lisaks IKT oskuste ja eesti keele õpet.
Karjäärinõustamisel võib ka selguda, et tööturul hakkamasaamiseks on vaja omandada uued oskused tasemehariduses. Sel juhul toetab töötukassa töötaja õppimist riigieelarvelisel õppekohal kutse- või rakenduskõrghariduses, makstes talle igakuiselt 130 euro suurust toetust. Sarnaselt täiendusõppele toetatakse ka tasemehariduse omandamist vaid juhul, kui vastava kutseala töötajate järele on tööturul nõudlus.
Tööandjale koolitustoetus Tööandja saab järgmisel aastal taotleda töötukassalt koolitustoetust nii töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondadesse kui töötajate oskuste täiendamiseks seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega.
Kuna töötaja koolitamine on esmajoones tööandja vastutus, antakse toetust juhul, kui see nõuab tööandjalt lisakulusid võrreldes mõistlike kuludega ehk tegemist on vähemalt kümnepäevase koolitusega. Tööandjal saab valida kas juba olemasoleva täienduskoolituse või kui sobivat koolitust ei pakuta, siis luua koostöös täienduskoolitusasutusega sobiva õppekava ja sellele vastava koolituse.
Töötaja koolituskulude katmisel on tööandjal ka omavastutus. Üldjuhul hüvitab töötukassa tööandjale koolituskulust poole, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Näiteks kui koolituse maksumus töötaja kohta on 3000 eurot, hüvitatakse tööandjale 1250 eurot. Soodustamaks tööturul keerulisemas olukorras inimeste, näiteks üle 50-aastaste värbamist või töötamise jätkamist, võib töötukassa hüvitada ka kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.
Hetkel kuum
Märkimisväärne investeering töötajate oskustesse Arvestades uute meetmete avanemisega järgmise aasta mais, investeeritakse prognoosi kohaselt töötajate oskuste arendamisse 2017. aastal ligi 3 miljonit eurot ja 2018. aastal kuni 15 miljonit eurot. Tulemusena tõuseks tööturuteenuste kogukulu 2018. aastal samale tasemele kui 10%-lise töötuse määra juures 2012. aastal.
Uuringud kinnitavad, et investeeringud töötajate oskuste arendamisse aitavad kaasa majanduse struktuurimuutustele ning parandavad konkurentsivõimet üldiselt. Samuti jääb targem ja oskajam töötaja väiksema tõenäosusega töötuks ja kogeb harvem vaesust. Seega võiks oodata, et need investeeringud on tulusad ja toovad kasu nii töötajatele kui ka majanduse konkurentsivõimele laiemalt. Jääb veel soovida, et meie töötajatel jätkub õpihuvi ja tööandjad neid selles toetavad.
OSKA valdkonnad
2016
ArvestusalaInfo- ja kommunikatsioonitehnoloogiaMetalli- ja masinatööstusMetsandus ja puidutööstusSotsiaaltöö
2017
Energeetika ja kaevandamineKeemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstusPõllumajandus ja toiduainetööstusTervishoidTransport, logistika mootorsõidukite müük ja remont
Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
Autor: Reelika Leetmaa, töötukassa juhatuse liige
Enimloetud
1
5
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Viimased uudised
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele