Millal peaksid töökaaslased informeerima tööandjat nende vahel tekkinud suhtest? Kuidas saab ülemus hoida õiget tasakaalu armunute privaatsuse austamise ja ärihuvide kaitsmise vahel?
Paljudele tööandjatele ei meeldi USA-s levinud „armastuslepingud” või „konsensusliku suhte kokkulepped”, sest need häirivad isiklikku elu ja pakuvad mõnes riigis kasinat kaitset võimaliku seksuaalse ahistamise korral juhul, kui suhe läheb hapuks. Siiski nõutakse enamikus firmades juba tööle asudes, et kõik potentsiaalselt tõsised suhted töötajate vahel – eriti ülemuse ja otsese alluva vahel – tehtaks avalikuks. Tööandjal ei saa olla midagi suhete ega armumise vastu ja selle keelamine ei toimiks. Tekkinud suhteid saab eeskirjadega reguleerida, sest need võivad mõjutada äritegevust, samuti võib tekkida vajadus viia üks armunutest üle teise osakonda.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”